Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduslangus tuli kardetust väiksem
Eesti majanduse teise kvartali 6,9protsendiline langus ei olnud nii hull, kui analüütikud ootasid, kuid teise laine võimalikkuse ja väiksema majanduslanguse tõttu tuleb valitsusel valmis olla majandust kas rohkem või vähem stimuleerima hakata.
Ehitussektor näitas teises kvartalis veel käibe kasvu, kuid ehitusmaht ja töötajate arv kahanesid ka selles sektoris.
Foto: Andras Kralla
"SKP kardetust väiksema kahanemise taga on nii eksporditurgude taastumine, valitsuse majanduspoliitilised meetmed, Eesti üldine hea hakkamasaamine viirusega kui ka osa majandusharude reageerimine kriisile viitajaga," kommenteeris keskpanga majandusanalüütik Kaspar Oja.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?