Eestis jäävad ligikaudu pooled majandusaasta aruanded õigeks ajaks esitamata. Sogase majanduskeskkonna tekkimise taga on nii vähene teadlikkus kui ka liiga väike ja kulukas trahvimine.

- Kui neljandik Eesti ettevõtetest laseb aruandluse käest, võib see tekitada rahalisi ja maineriske kogu riigile, leidis TTÜ majandusteaduskonna dotsent Laivi Laidroo.
- Foto: Raul Mee
Sealjuures kuulub aruandega hilinejate ja mitte-esitajate peamisesse riskirühma vähem kui kolm aastat tegelenud Harjumaa mikroettevõte, mis pole käibemaksukohustuslane, kuulub ühele eraisikule või välismaalasele ning on ka varem maksude tasumise ja aruannete esitamisega hiljaks jäänud. See selgus rahandusministeeriumi tellitud Tallinna tehnikaülikooli uuringust. Kokkuvõtlikult: Mees Mikrobussiga OÜ.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?