• OMX Baltic−0,34%310,37
  • OMX Riga−0,42%897,63
  • OMX Tallinn−0,31%2 102,83
  • OMX Vilnius−0,19%1 442,53
  • S&P 500−0,58%7 365,35
  • DOW 30−0,23%49 411,98
  • Nasdaq −1,09%25 938,88
  • FTSE 1001,26%10 323,75
  • Nikkei 225−0,97%60 815,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,69
  • OMX Baltic−0,34%310,37
  • OMX Riga−0,42%897,63
  • OMX Tallinn−0,31%2 102,83
  • OMX Vilnius−0,19%1 442,53
  • S&P 500−0,58%7 365,35
  • DOW 30−0,23%49 411,98
  • Nasdaq −1,09%25 938,88
  • FTSE 1001,26%10 323,75
  • Nikkei 225−0,97%60 815,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Raudteefirmad teevad enam kui 100 miljoni eest investeeringuid

Alanud Euroopa raudteeaastal teevad Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi. Eesmärk on luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks.
Eesti Raudtee investeerib sel aastal 53 miljonit eurot, et jätkata elektrifitseerimisega, turvangusüsteemide moderniseerimisega, raudtee õgvendamistega, jaamade läbilaskevõime suurendamisega ning peatuste mugavamaks ehitamisega.
  • Eesti Raudtee investeerib sel aastal 53 miljonit eurot, et jätkata elektrifitseerimisega, turvangusüsteemide moderniseerimisega, raudtee õgvendamistega, jaamade läbilaskevõime suurendamisega ning peatuste mugavamaks ehitamisega.
  • Foto: Andras Kralla
"Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 20ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused kuni 160 km/h-ni tõstetud. Valmib ka uus niit Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik liita raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.05.26, 12:03
Kas AI-ajastu “sööb” väikese kõnelejaskonnaga keeled ära? Baltikumi ettevõte tagab, et see nii ei läheks
Ajal, mil globaalne tehisintellekti areng keskendub peamiselt suurtele keeltele, tegutseb Baltikumis ettevõte, kelle fookus on vastupidine – tagada, et ka väikese kõnelejaskonnaga keeled oleksid digiajastul nähtavad, kvaliteetselt kasutatavad ning konkurentsivõimelised.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele