Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nimetamiskomitee kutsub Sten Soosaare Eesti Posti nõukogu esimehe kohalt tagasi
Riigi osalusega ettevõtete nõukogude nimetamisekomitee tegi ettepaneku kutsuda tagasi Eesti Posti nõukogu esimees Sten Soosaar, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Nimetamiskomitee juhi Kaido Padari sõnul muutuvad nõukogu liikmed ajas ja see on loomulik protsess. „Tänan Steni panuse ja kaasa mõtlemise eest Eesti Postis,“ ütles ta. „Muudatused, mida Sten ette võttis, olid küll valulikud, kuid organisatsiooni arengu mõttes vajalikud.“
Reedel teatas riigifirma Eesti Post, et nõukogu kutsub juhatusest tagasi kaks liiget: Kaida Kauleri ja Andre Veskimestri. Puhastustöö on nõukogu esimehe Sten Soosaare sõnul vajalik, kuna edasiminekuks on vaja asju natuke teistmoodi teha.
Eelmise aasta oktoobris hakkas Eesti Post ette valmistama ettevõtte paki- ja postiäride liitmist. Esimese tegevusena otsustati juhatuse vastutusvaldkonnad, mis jagunesid postiäriks ja pakiäriks, muuta rohkem ettevõtte tervikhuve arvesse võtvaks, teatas ettevõte pressiteates.
Riigiettevõttes Eesti Post ilmnenud ärilised valearvestused kõnelevad mitmest asjast, aga üldjoontes taandub kõik lihtsale tõsiasjale, et riik on halb omanik, mida tunnetame oma rahakoti kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Valearvestused rahvusvahelises transiidiäris ning rahavoogude juhtimises tõmbasid Eesti Postil hinge nii kinni, et omanikku teavitati peatselt tekkida võivast maksejõuetusest. See oli alarmeeriv häirekell, mis sundis poliitikuid lõpuks jalgu kõhu alt välja võtma.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?