Tehnoloogiagigandid jälgivad inimesi arvatust invasiivsemalt ning pole välistatud, et üks päev jõuame orwellikku düstoopiasse.

- Kuigi nutiseadmed peaksid heli salvestama üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni.
- Foto: Andras Kralla
Triniti advokaadibüroo jurist Madlenne Timofejev toob välja Äripäeva raadio saates „Triniti eetris“, et inimeste jälgimine ei piirdu üksnes kolmandate poolte jälgimisküpsistega. Ühtlasi jälgivad suurettevõtted inimesi audio teel, näiteks kui edastame häälkäsklusi tehisintellektile tuginevatele Google’i Assistantile või Amazoni Alexale. Kuigi seadmed peaksid heli salvestama Timofejevi sõnul üksnes hääleassistentide poole pöördudes, siis võivad need hoopiski iseseisvalt aktiveeruda ja salvestada personaalset informatsiooni, nagu inimeste eelistused, hobid, nimed või kasvõi jutu käigus öeldud uksekoodid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.