Kiire hinnatõusu tõttu mühinal kasvanud ehitusturg suutis kortereid turule varasemast oluliselt vähem tuua
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul mõjutas 2021. aasta ehitusturgu nii eelnenud aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus. „Vaatamata hinnatõusule suudeti ületada ka seni parima ehk 2019. aasta tulemust,“ lausus Sinisaar.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?