Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti andmetel veebruaris aastaga 12 protsenti, kogutõusust üle kolmandiku moodustasid eluasemega seotud hinnamuutused.
Eesti Panga president Madis Müller rääkis sel nädalal saates „Kuum tool“, et euroala hinnatõus on osutunud oodatust kiiremaks, mistõttu on tema arvates põhjendatud küsida, et kas seniseid rahapoliitilisi plaane peaks korrigeerima.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?