- OMX Baltic−0,37%315,57
- OMX Riga0,04%881,87
- OMX Tallinn−0,24%2 116,97
- OMX Vilnius−0,3%1 455,99
- S&P 5000,25%7 417,67
- DOW 300,12%49 670,07
- Nasdaq 0,21%26 301,52
- FTSE 1000,36%10 269,43
- Nikkei 225−0,47%62 417,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,69
- OMX Baltic−0,37%315,57
- OMX Riga0,04%881,87
- OMX Tallinn−0,24%2 116,97
- OMX Vilnius−0,3%1 455,99
- S&P 5000,25%7 417,67
- DOW 300,12%49 670,07
- Nasdaq 0,21%26 301,52
- FTSE 1000,36%10 269,43
- Nikkei 225−0,47%62 417,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,69
Hoonestamata elamumaaga tehtud ostu-müügitehingute arv oli suurem või samaväärne vaid 2005. ja 2006. aastal, teatas maa-amet. 2021. aastal oli hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus 225,1 miljonit eurot, mis on ligi 100 miljonit rohkem kui aasta varem. Tehingute koguväärtus on olnud suurem vaid 2006. aastal. Nii ostjate kui ka müüjate seas suurenes juriidiliste isikute osatähtsus. Eraisikuid oli hoonestamata elamumaa ostjate hulgas esmakordselt veidi alla poole.
Seotud lood
Lähtudes riigihangete seadusest on võimalik sõlmitud hankelepingutes hinda juba praegu tõsta kuni 15% ulatuses, ent see suurendab oluliselt tellija halduskoormust, nõuab neilt lisaraha ning jätab üles teatud määramatuse, leiavad saate „Eetris on ehitusuudised“ osalised.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul ei maksa praegu loota kinnisvara hinnalangusele.
Nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus sündisid teist kuud järjest uued korteri ruutmeetri hinnarekordid. Tallinnas tõusis märtsis keskmine korteri ruutmeetri mediaanhind 2604, Tartus 1904 ning Pärnus 1853 euroni ruutmeetri kohta, analüüsis kinnisvarabüroo Uus Maa maa-ameti statistikat.
Kinnisvara valdkonnas 20 aastat tegutsenud Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas soovitas Passwordi konverentsil kinnisvarahuvilistel pöörata pilk Rail Balticu trassil asuvate jaamade ümbrusele, Tallinna-keskse elu jätab eestlane tema sõnul mõne aasta pärast aga seljataha, kirjutab Bestmarketing.
Ajal, mil globaalne tehisintellekti areng keskendub peamiselt suurtele keeltele, tegutseb Baltikumis ettevõte, kelle fookus on vastupidine – tagada, et ka väikese kõnelejaskonnaga keeled oleksid digiajastul nähtavad, kvaliteetselt kasutatavad ning konkurentsivõimelised.
Tagasi Äripäeva esilehele