Soome ja Rootsi NATO liitumisprotokollide allkirjastamisel olid kohal ka Soome välisminister Pekka Haavisto (vasakul) ja Rootsi välisminister Ann Linde. Nendele avaldab toetust keskel NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Foto: Reuters/Scanpix
Liitumisprotokolli allkirjastamine tähendab, et nüüd tuleb NATO iga liikmesriigi parlamendil ratifitseerida uue liikme vastuvõtt allianssi. Kui Soome ja Rootsi saavad ratifitseerimisprotsessiga lõpule, kasvab NATO allianss 32 liikmesriigini.
NATO tippkohtumisel saavutatud ühine memorandum Türgi, Soome ja Rootsi vahel sillutab teed kahe Põhjala riigi liitumisele NATOga, kuid selles, mida see kokkulepe hõlmab, lähevad osalejate hinnangud lahku.
NATO kohalolu märkimisväärne tugevdamine alliansi idariikides aitaks Eestit lisaks peamisele – täiendavale kindlustamisele, et Putinil ei tekiks tahtmist meid rünnata – muulgi moel. Eriti kui teha seda nii, nagu Eesti välja pakub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?