NATO tippkohtumisel saavutatud ühine memorandum Türgi, Soome ja Rootsi vahel sillutab teed kahe Põhjala riigi liitumisele NATOga, kuid selles, mida see kokkulepe hõlmab, lähevad osalejate hinnangud lahku.
Eestisse ei ole tarvis ilusaid üksuseid paraadile marssima, vaid on tarvis, et vajadusel oleks suuremahuline vägi õigel ajal kohal ja sõdimisvõimeline, rääkis välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.
NATO reageerimisjõud, mis on võimelised nädala kuni kuuga jõudma konfliktikoldesse, kasvavad alliansi tippkohtumisele esitatava kava järgi 40 000 sõdurilt 300 000 võitlejani.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.