Riisalo: tööturutoetuste muutmise plaan valmib suveks
Ettepanekud, kuidas kärpida töötute toetuste pikkust või toetust saavate inimeste ringi ning kui palju tuleks siis suurendada töötuskindlustuse makset, esitatakse ametiühingutele ja tööandjate liidule järgmisel suvel.
Nulleelarve tegemise käigus oleks ministeeriumi plaani järgi hea mõte üle vaadata, kas tööandjad üldse vajavad toetust vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks.
Foto: Kiur Kaasik, Delfi Meedia/Scanpix
Plaan vaadata üle nii töötutoetuste süsteem kui ka see, kuidas praegu riigieelarvest toetatakse vähenenud töövõimega inimeste palku või makstakse töötute eest ravikindlustust, on kõik majandusministeeriumis täiesti olemas, kinnitas majandusminister Tiit Riisalo neljapäeval.
Välisminister Margus Tsahkna ütleb, et riigi eelarvestrateegia on jätkuvalt auguline. Ta leiab, et kulude kärpimiseks tuleb riigil teha teenustereform.
Invaliidide tööandjale makstavad toetused, töötutele seni pakutud haigekassa töötutoetuste kaotamine ning kopsakas töötuskindlustusmakse tõus. Majandusminister Tiit Riisalo ettepanekud riigieelarve jaoks üha kasvavad.
Paljukirutud 430miljonine tundmatu maks ületulevaks aastaks on vaid pool rehnungist, ületuleva aasta eelarvekavas on veel sadu miljoneid tundmatuid ridu, mille juures koalitsioon on praegu ühel nõul ainult sellel, et ollakse eri nõul.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.