Kliimaseadusega seatakse suured sihid, teadmata, kuidas nendeni jõuda

Endriksoni sõnul peegeldub segadus edasi kõigi igapäevaellu, kes puutuvad kokku ametnikega, kes omakorda peavad igapäevaselt otsustama, kas mõnda luba kellelegi väljastada või mitte. "Seega see mõte, et selged keelud, eesmärgid ja meetmed sätestada seadusega, on iseenesest väga õige,“ ütles ta.

Endriksoni sõnul ei tohi kliimaseaduse vastuvõtmisega kiirustada. Kliimakaitselisi eemärke tuleb võrrelda ja panna neile vastukaaluks ühiskondlikud ja majanduslikud eesmärgid. Sealt edasi on oluline mõjude hindamine, et saada aru, mis on ühe, teise või kolmanda meetme rakendamise tagajärg kodanikele, ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

„Kliimaseadus viitab justkui nime poolest keskkonnakaitsele, aga meil on eraldi olemas looduskaitse seadus, erinevad keskkonnamõjude hindamise seadused. Kliimaseadus ei tohiks olla looduskaitseseadus vol 2, vaid pigem ühiskondlik kokkulepe, tasakaalupunkti leidmine erinevate eesmärkide ja huvide vahel," rääkis Endrikson.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul algab hea kliimaseadus väga selgest eesmärgist. Ta rääkis, et Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates. „See on arusaadav eesmärk – majanduskasvu on võimalik mõõta SKP kasvuga, väliskaubanduse bilansiga – kas raha tuleb riiki sisse rohkem kui läheb riigist välja," selgitas Asmann.

Ta lisas, et Eesti on Euroopa Liidu riikide seas pigem rikkuse edetabeli allpool otsas. „Enam ei pea teised riigid nii palju meisse panustama. Seega on ennatlik Eestil täna loobuda majanduskasvu ambitsioonist. Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ arvab Asmann.

Asmanni sõnul on Eestit suhteliselt lihtne sildistada kliimavaenulike põlevkivitöösturitena. „Me ise defineerime ennast töötleva tööstuse ettevõttena. Täna me töötleme ümber põlevkivi. Homme tahame töödelda ümber puitu, kohe-kohe tahame hakata ümber töötlema jäätmeplasti," kirjeldas Asmann. „Meil on töös nii tootmisi, kus on CO₂ heide, kui ka tootmisi, kus CO₂ heidet ei ole, ja loomulikult tahab iga investor aru saada seadusandlikust keskkonnast," lisas ta.

Asmanni sõnul tahab VKG selgust nii tänaste investeeringute jätkuvuse kui ka selles osas, kas tasub uusi investeeringuid uutesse harudesse teha. „Praegu tundub, et me viime kiiresti tehniliselt sisse Euroopas kokkulepitut, et anda mingigi legitiimsus koha peal tegutsemisele. Sisulist diskussiooni ühiskonnas ei ole,“ lisab ta.

Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutletakse Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda.