Kelder varjumiskohaks 80 000 euro eest: riik plaanib ühistutele rasket koormat
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida.
Foto: Andras Kralla
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Olles näinud raketitabamusi Viimsit meenutavas Irpinis, ei jää kahtlustki, et ka Eestis peaks olema elementaarsed varjumiskohtade nõuded täidetud, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastukajana kinnisvaraarendajate kriitikale.
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?