Vootele Päi: me ei ela teletupsumaal – varjumiskohtade vajaduse tingib geopoliitiline reaalsus
Olles näinud raketitabamusi Viimsit meenutavas Irpinis, ei jää kahtlustki, et ka Eestis peaks olema elementaarsed varjumiskohtade nõuded täidetud, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastukajana kinnisvaraarendajate kriitikale.
Elanikkonnakaitse pole mingi õhust leiutatud vajadus, vaid Ukraina kurva kogemuse näitel väga oluline haavatavus meie riigikaitses, toonitab siseministri nõunik Vootele Päi.
Foto: Andres Raudjalg
Pea kaks aastat on meie geopoliitilist reaalsust defineerinud Ukrainas toimuv sõda, kus agressor ei halasta ka tsiviilelanikele ega -ehitistele. Ukraina igakülgse toetamise ning lippude lehvitamise kõrval on Eesti riigi kohustus teha järeldusi ja plaane, et meie riik ja selle elanikud oleks piirist tagalani paremini kaitstud.
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.