Artikkel
  • Kuula

    Euroopa ei välista Ukrainas enam midagi

    Prantsuse välisminister Stéphane Séjourné (paremal) kinnitas Balti kolleegidele, et Prantsusmaa on valmis enamaks. Pildil ka Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis (keskel).Foto: AFP/Scanpix

    Peale mürskude ka Lääne sõdurid Ukrainasse? Lisaks: vabariiklaste partei on Trumpi käes, USA tahab Bibist lahti saada ja Venemaa määrab presidenti.

    Alarmeerivatest teadetest hoolimata pole suur pilt Ukraina sõja lahingutandril veel muutunud. Venemaa tegi küll sõja suurima droonirünnaku Ukraina energiataristu pihta, ent suurem külm on möödas, mistõttu on sedasorti rünnakute mõju väiksem. Liiati on õhurünnakud maksnud Venemaale omajagu hinnalisi lennukeid.
    Venemaad on silmnähtavalt ärritanud Prantsusmaa hoiak, mis üha enam rõhutab seda, et Euroopa ei peaks endale ühtki punast joont ise tõmbama. Ka möödunud nädala Euroopa Liidu kaitsealgatus tegeleb kaitsepoliitiliste kitsaskohtade lappimisega.
    Ehkki seis lahinguväljal pole kaugeltki roosiline – ja tegutseda tuleb kiiresti –, näitavad Euroopa riigid üha rohkem, et on valmis ise oma kaitse ja Ukraina abistamisega tegelema. Viimasest nädalast on selle kinnituseks ka mitu olulist märki.

    “Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad

    Prantsusmaa pöördus itta. Prantsuse välispoliitika on võtnud viimastel kuudel Saksamaast selgelt eristuva hoiaku, kõlades rohkem kokku sellega, mida on Ukraina täiemahulise sõja alguspäevadest lausutud Kesk- ja Ida-Eurooopas. Välisminister Stéphane Séjourné kohtus reedel Leedus oma Balti ja Ukraina kolleegidega ning lausus pärast pressile, et pole Venemaa asi sõnastada, kuidas Euroopa Ukrainat kaitseb. President Emmanuel Macron on tõstatanud perspektiivi, et Lääne väed võiksid tulevikus tegutseda ka Ukraina pinnal.
    Tšehhi leidis Ukrainale mürsud. Kui Euroopa Liit ega USA pole suutnud Ukrainale piisaval hulgal mürske tarnida, siis Tšehhi eestvedamisel on leitud võimalus, kuidas üle 800 000 mürsu turult kokku osta ja Ukrainale anda. Ukrainal on vaja sõdimiseks vähemalt 200 000 mürsku iga kuu, ent Euroopa Liit pole suutnud oma miljonilubadust täita ja USA Kongressis istub Ukraina abipakett endiselt sahtlis. Tšehhide projekti hinnalipik on 2,5 miljardit eurot ning Praha lubaduse järgi võiksid mürsud jõuda Ukrainasse juba lähinädalatel.
    Euroopa liigub külmutatud varadega edasi. Euroopa Komsjon plaanib anda sel suvel 2-3 miljardit eurot Vene raha Ukrainale. See on tulu, mida külmutatud varad on viimase kahe aastaga teeninud. Kokkulepet kogu külmutatud vara ehk rohkem kui 200 miljardi euro kasutamiseks Lääne liitlaste seas veel pole. Osa vaatlejaid pelgab aga, et arutelu külmutatud varade üle võtab fookuse USA ja Euroopa enda lubatud toetuselt, mille kokkuleppimine ja väljamaksmine liigub kohati teosammul.
    Trump võttis vabariikliku partei üle. Donald Trump võitis superteisipäeva, tema konkurent Nikki Haley loobus edasisest kampaaniast ning nüüd on ka partei aparaat ekspresidendi käpa all. Toetusest Trumpile andis võidu järel teada seni skeptilisemat joont hoidnud Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell, Esindajatekoja spiiker Mike Johnson on niikuinii Trumpi-meelne ning nüüd on ka RNC ehk vabariiklaste partei keskaparaadi üks juhtidest Trumpi minia Lara Trump. Reagani parteist on saanud ametlikult Trumpi partei.
    Portugali populistidest sai kaalukeel. Portugalis on pikka aega püsinud tsentristide võim, ent nüüd on ka Lissabonis olulistel positsioonidel poliitilised äärmuslased. Nädalavahetusel toimunud üldvalimistel tegi kolmanda tulemuse paremradikaalne partei Chega neljakordistades oma senise esindatuse parlamendis. Valimised võitis paremblokk ja teiseks tulid sotsialistid, kuid kumbki neist pälvis veidi vähem kui 30 protsendi toetuse. Kuna mõlemad on koostöö Chegaga välistanud, saab Portugal endale ilmselt vähemusvalitsuse.

    USA saaks parema meelega Netanyahust lahti

    Ramadaan ei toonud Gazasse rahu, sest Hamas ja Tel Aviv pole suutnud omavahel tingimustes kokku leppida. Iisrael nõuab kõigi pantvangide vabastamist, Hamas aga tähtajatut rahu.

    Omaette takistuseks on kujunenud Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Äraspidisel kombel on tal kasulik sõda võimalikult kaua jätkata, sest see on pannud pausi temaga seotud kohtuasjadele. Vaatlejate hinnangul on pärast sõja kuuma osa tema poliitiline karjäär läbi.

    “Bibi” lõpust annab tunnistust ka USA suhtumine, kes võõrustas tema peamist konkurenti, praeguse ühisvalitsuse liiget Benny Gantzi Washingtonis kui valitsusjuhti. President Joe Biden rääkis hiljuti kogemata (või mitte?) mikrofoni, kuidas ta palus Netanyahul mõistusele tulla.

    Biden on ilmselt kogu administratsiooni peale kõige suurem Iisraeli toetaja, sest nooremale põlvele pole üha parempoolsemasse äärmusesse kaldunud poliitika kaugeltki meeltmööda.

    USA värske plaan on viia Gazasse humanitaarabi meritsi, kasutades selleks Küprose Larnaca sadamat. ÜRO andmeil on veerand Gaza sektori elanikkonnast ehk üle poole miljoni inimese nälgimise äärel.

    Venemaa valmistub veel kaheks Putini ametiajaks.Foto: AP/Scanpix

    Mida toob alanud nädal?

    Euroopa alustab Ukrainaga tõsisemaid läbirääkimisi. Euroopa Komisjon esitleb sel nädalal Ukrainale konkreetsemat läbirääkimiste raamistikku, mis on aluseks Kiievi liitumisprotsessile. Möödunud aasta lõpus otsustasid valitsusjuhid, et alustavad ametlikke läbirääkimisi, ning nüüd on tarvis selleks sisulist teekaarti. Viimati liitus euroliiduga Horvaatia, kuid see oli juba aastal 2013 ja Zagrebil võttis protsess aega kümnendi.
    Aasta lõpus saab Vene gaas otsa. Ukraina teatas, et ei kavatse pikendada aasta lõpus aeguvat transiidilepet, millega Vene gaas Ukraina kaudu Euroopasse jõuab. Ehkki enamik riike enam Vene gaasi ei impordi, kasvatas Austria enda sõltuvuse Venemaast möödunud aasta lõpuks pea 100 protsendile. Torugaasi saab Austria Ukraina kaudu ning lepe Gazpromiga kehtib 2040. aastani. Selle enneaegne katkestamine läheb austerlaste sõnul kalliks maksma.
    Venemaa määrab presidenti. Vladimir Putinile kinnitatakse nädalavahetusel uus ametiaeg, mis tähendab, et ta on riigipea veel vähemalt kuus aastat. Putin, kes on valitsenud Venemaad sajandi algusest saati, kõrvaldas enne valimisi oma (tõsisemad) konkurendid – vanglas olnud Aleksei Navalnõi tapeti, sõjavastane Boriss Nadeždin diskvalifitseeriti ja sõjakurjategija Igor Girkin on trellide taga. Arvamusuuringute järgi toetab Putinit umbes 60 protsenti valijaist, ent valimised pole mitte üheski mõttes vabad ja tõenäoliselt lõpptulemust ka võltsitakse.
    Poolakad Washingtonis. Poola peaminister Donald Tusk ja president Andrzej Duda on täna Washingtonis, et kohtuda USA riigipea Joe Bideniga. Poolakate eesmärk on kihutada tagant USA abipaketti Ukrainale – nad kohtuvad selle tarbeks ka rahvasaadikutega – ja näidata end julgeolekupoliitika liidrina Euroopas.
    Leedu olulised kohtumised. Leedu president Gitanas Nausėda on täna Pariisis ja kohtub Ukraina toetamise konverentsi veerel Prantsuse riigipea Emmanuel Macroniga. Muu hulgas arutatakse Euroopa kaitsepoliitikat. Neljapäeval võõrustab aga Saksa liidukantsler Olaf Scholz Leedu peaministrit Ingrida Šimonytėt.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Endine amazonlane: vaikiv klient võib anda ärile surmahoobi
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
MTA: ümbrikupalga kahju ulatub üle saja miljoni
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.