Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida

Peaminister Kaja Kallas tõdes tänasel pressikonverentsil, et kaitsevõime ja julgeoleku debatt on kiskunud tomiliseks, mis meenutab talle kuldkala kulgemist akvaariumis.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm teatas hiljuti ametikohalt lahkumisest. Mais toimunud Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis Salm varasematest Eesti julgeolekus tehtud vigadest.

Riigikogu kinnitas riigifirmadest lisadividendide võtmise ning ministeeriumite kärpemeetmed, millega vähendati tänavust eelarve puudujääki 173 miljoni euro võrra.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?