Swedbanki endine juht Birgitte Bonnesenile pandi süüks ka eksitava teabe levitamist.
Foto: Andras Kralla
Dagens Industri kirjutab, et Bonneseni süüdistati raskes kelmuses, alternatiivselt raskes turumanipulatsioonis ning samuti siseinfo avaldamises. Prokuratuur väitis, et Bonnesen varjas teavet rahapesu kohta Swedbanki Eesti pangas.
Swedbank kannab vastutust selle eest, et Ukraina sõda võimalikuks sai, ütleb Rootsi ajakirjanik Axel Gordh Humlesjö. Ta avaldas hiljuti raamatu sellest, kuidas Vene eriteenistus FSB jälgis Põhjamaa suurimas pangas toimuvat. FSB nuhkis ka ajakirjaniku enda järele.
"Jah. Me ei leidnud midagi. Me vaatasime kõik kliendid üle, keda mainis meedia Danskega seoses ning ükski neist ei ole ega ole olnud Swedbanki kliendid. Mitte ükski neist."
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?