Kuritegevus

Eesti ettevõtluskeskkonna sirge pintsaku ja selge silmavaate nimel tuleb valgekraelise kuritegevuse kahtlused eriti hoolikalt läbi valgustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Raha väärib kindla peale paremat kohta kui sukasäär või salakavala petturi tengelpung, säästud ei pea seisma, vaid saama tulusaks investeeringuks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Rahapesu andmebüroo uus juht on luud, mis pühib, ja niisugust inimest ongi vaja. Kuid kõigilt krüptoäridelt tegevusloa äravõtmine oleks ülekohtune ning nurjaks Eesti majanduse suure võimaluse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Skeemimeistri Kristian Kesneri kriminaalasju uuritakse edasi vaatamata sellele, et menetlused korra lõpetati. Nende seas menetletakse võimalikku kuritegu, millega ennast aumeheks nimetanud Kesner hävitas hulgimüügifirma Haljase kauaaegse omaniku Movsum Mehtijevi elutöö.

Prokuratuur süüdistab viit meest selles, et aastatel 2012–2016 tegutsesid nad kuritegelikus ühenduses, mis varastas Eestist, Norrast, Rootsist ja Soomest paadimootoreid ning müüs neid siin.

Kui ettevõtete sündi ja kasvu saadab tähesära, siis nurjunud äri lõppvaatuses mattub sageli hämarusse ka see, mis peaks avalikkuse huvides läbi räägitud olema. Pankrotihaldur Veli Kraavi suhtes tõstatatud kahtlustused viivad meid veel ühte pimedasse nurka, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kuu aega tagasi pöördus Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse Sergei Danilov Venemaalt, kes kinnitab, et sattus telefonikelmuse ohvriks ja varastatud raha asub nüüd Eestis. Nagu selgus, teenib ühe sellise tähelepanematu ja kergeuskliku inimese pealt kasumit terve aferistide kett, kes peidavad end muu hulgas ka Eesti ettevõtete taha. Viimaste omanikud ei pruugi seda isegi kahtlustada.

Riigikohus on viimase aasta jooksul teinud kaks lahendit, mis võiks oluliselt parandada ja tugevdada kannatanu positsiooni kriminaalmenetluses. See annab lootust, et kannatanul on edaspidi ka majanduskuritegude puhul võimalik loota riigi suuremale abile skeemitajate süüdimõistmisel ja neilt kahjude väljamõistmisel, kirjutab vandeadvokaat Rauno Ligi.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt leidnud, et intellektuaalne võltsimine ei välista automaatselt dokumendi või lepingu kehtivust. Ohver, kes õigussüsteemilt abi otsib, peab ise ja omade vahenditega tõendama nii võltsimise ajahetke kui ka igasuguste varasemate suuliste kokkulepete puudumise, kirjutab vandeadvokaat Rauno Kinkar.

„Tundus kahtlane küll, aga hind oli ahvatlev ja kiiresti oli vaja reageerida,“ ütles Eesti ettevõtja Theo Rink, kes kandis Taani tuntud brändi taha varjunud petturile 20 000 eurot. Libeda jutuga välismaalane suutis ettevõtet veenda ostma ettemaksuga kaupa.

Võlaorjuse peamine probleemipunkt on nihkunud kiirlaenuärist inkassodele, kus järelevalve hambad seaduse rikkumist valusalt hammustada ei suuda, rääkis saates "Kuum tool" finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Eelmisel aastal pandi Eestis toime 200 investeerimiskelmust, millest üks lõppes enesetapuga.

Korruptiivsed poliitikud valijate käest tihti karistada ei saa, inimesed unustavad kiiresti, nenditi saates "Poliitikute töölaud".