Haridusministeerium teeb Tallinna kutsekoolides suure reformi

Edukad Ida-Virumaa tööstusettevõtted koolitavad spetsialiste või pakuvad neile täiendõpet omal käel, sest piirkonna vanad kvalifitseeritud tööjõuvarud hakkavad lõppema ja noored ei ole valmis kohe pärast õpinguid tööle asuma. Ja paljud üldse ei tahagi tehastes töötada.

Kutsehariduse reformiga plaanitakse muuta tasuliseks kutseõpe inimestele, kel on haridus juba olemas.

Kutsekoolid on pikkadeks aastateks jäänud pelgupaigaks neile vene koolide lõpetajatele, kes pole suutnud eesti keeles õppida, kuid on tahtnud eriala omandada. Varsti pole neil enam seda võimalust.

Majandus- ja tööstusministri vastutust hakkab kandma Erkki Keldo, kelle sõnul saab uue valitsuse nurgakiviks majanduskeskkond ja ettevõtete konkurentsivõime koos julgeoleku tagamisega.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?