Põhjamaa kaitsetööstus huugab: millist kaupa saab Eesti naabritelt?
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Juba enne Euroopa Komisjoni otsust suurendada kaitseinvesteeringuid investeeris liidu idatiib aktiivselt sõjalisse võimekusse ja tehnoloogiasse. Soome ja Rootsi, kes veel hiljuti NATO liikmed polnud, on aga traditsiooniliselt arendanud oma kaitsetööstust unikaalsete mudelitega.
Et vanad konfliktid ja sõjad maailmas ei taha lõppeda ning uusi muudkui lisandub, on põhjust arvata, et kaitsetööstuse aktsiate buum jätkub veel pikalt.
Ehkki mul pole veel õnnestunud kaitsetööstuse buumiga teenida, olen ometigi seal tõusvaid trende üsna hästi tabanud. Nüüd on mul selles sektoris järgmine investeerimisidee: hävituslennukite tootjad.
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.