Väikefirmad otsivad teed poekettidesse. “Kasumit sealt ei tule, aga mahtu ja tuntust küll”
Eesti jahutatud ja külmutatud toiduainete turul üritavad jala suuremalt ukse vahele saada väikeettevõtjad, kelle mahud ulatuvad sadadest kilogrammidest kümnete tonnideni kuus. Kolme firma kogemused suurtes poodides oma kauba müümisega on erinevad.
„Ostjale on see huvitav, müüja aga erilist kasu ei saa,“ ütleb Koplis asuva restorani The Kurze kaasomanik ja juht Nuriyan NavruzovaDelovõje Vedomostile. Keskmiselt valmib tema köögis kurzesid umbes 500 kg kuus. Dagestani rahvusroog meenutab pelmeene või mantõsid, kuid on teistsuguse kujuga.
Navruzova sõnul müüakse umbes 90% toodetest enda restoranis, ülejäänu saab kaasa osta või koju tellida. Laual on olnud ka mõte pääseda müügile suurtesse jaekettidesse ning kui ta püüdis seda mõtet ellu viia, sai ta mitu õppetundi.
Harjumaal 30 aastat tegutsenud väike lihatööstus A-Vorst lõpetas tootmise, sest väiketootjal oli keeruline saada oma kaupa suurtesse poodidesse müügile. Sama muret jagavad teisedki väiketootjad.
Väiketootjad peavad end tõestama usaldusväärse tarnija ja tootjana, kuid lõpuks otsustavad tarbijad, kui kaua väikefirmade tooted poeriiulitel püsivad, selgitavad kaubandusketid.
Uuenduslikud taimsete valguallikatega toidud, mida me hädasti vajame, ei pääse pahatihti jaekaupluste riiulitele. Eestis on tipptasemel toiduteadurid ja jagub ka visionääridest tootjaid, ent osa poekettide suhtumine on ajale jalgu jäänud, kirjutab toiduettevõtte Nordtempeh asutaja ja tegevjuht Kaire Roosi.
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle.