Euroopa juhtriik kihutab maksejõuetuse suunas

Olgugi et aastavahetust tähistatakse keset talve, on tõeline aasta algus ju sügisel. Puhkus saab läbi ja lisaks tööle naasmisele algab ka uus õppeaasta... või siis uus telehooaeg. Muidugi algab ka seadusandjate uus istungjärk. Ja nagu igal sügisel, tuleb valitsejail valmis kirjutada aasta olulisim seadus: riigieelarve.

Kui Eestis ilmnes 800 miljoni eurose möödaarvestusega, et “raha on sitaks”, nagu haridusminister kogemata on the record sõnastas, siis paljudes teistes Euroopa riikides on valearvestus teistpidine – tuleb veel kärpida ja makse tõsta.

Prantsusmaalt võttis see sund esmaspäeval järjekordse valitsuse, sest ehkki peaminister nõudis kulude kärpimist, ei olnud sellega päri ei parlamendi vasak- ega paremtiib. Euroliidu üks olulisemaid majandusi on sügavas poliitilises kriisis ja lahendusi napib.

Sedasorti raskeid otsuseid peab langetama aga suurem osa Euroopast. Sellest pikemalt juba allpool.

26 riiki lubas Ukrainale julgeolekugarantiisid. Prantsuse president Emmanuel Macron võõrustas neljapäeval tippkohtumist, mille tulemusel lubas üle kahekümne riigi, et on valmis sõja lõppemisel tagama Ukraina suveräänsust nii maal, merel kui õhus. Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi sõnul tähendab see riigi pinnal tuhandeid liitlassõdureid.