5,8 miljonit eurot kulub liiklusohtlike lõikude parandamiseks, ütles taristuminister Kuldar Leis.
Foto: Andras Kralla
Aastatel 2026–2029 kulub värske teehoiukava järgi teehoiule enam kui miljard, mis võrreldes eelmise, 2025–2028 aasta teehoiukavaga on 95 miljoni euro võrra rohkem, selgub heakskiidetud kava seletuskirjast.
Nelja aasta jooksul plaanib riik 376 miljoni euroga ehitada neljarajaliseks Pärnu suunal ligi 45 kilomeetrit ning Tartu suunal 20 kilomeetrit teed. Eesmärk on aga, et mõlemad maanteed saaksid neli rada aastaks 2035.
Lisandunud raha on taristuehitusse parema meeleolu toonud. Nüüd tuleb seda optimismi osata hoida ja kasvatada, kirjutab vastuses Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?