Vabalt
Pille Ivask
10. jaanuar 2016 kell 13:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tööl kõige efektiivsemalt aega jagada?

Tööpäeva jooksul peaks tegema mitu pausi.Foto: epa

Mitmed uuringud on väitnud, et kaheksatunnine tööpäev on ebaefektiivne ning välja pakkunud teisi võimalikke viise tööpäevasiseseks ajajaotamiseks.

Kaheksatunnise tööpäeva ajalugu ulatub tagasi tööstusrevolutsiooni aegadesse, mil töötundide arvu limiteeriti töötajate tervise ning heaolu tõttu. Selgub, et kaheksatunnise tööpäeva idee on juba väga aegunud ning tegelikult takistab meid olemast produktiivne, kirjutab Business Insider.

Uurimisgrupp Draugiem tegi hiljuti uuringu, milles analüüsis, kuidas mõjutab tööpäeva pikkus töötaja produktiivsust. Leiti, et tööpäeva pikkus ei mängi tootlikkuse juures mingit rolli: oluline on hoopis see, kuidas töötaja oma päeva struktureerib.

Ühtlasi leiti, et ideaalne töötamise ja puhkamise vahekord näeb välja selline: 52 minutit tööd ja 17 minutit puhkust. Sellist ajajagamise viisi kasutades suutsid töötajad vältida nii Facebooki külastusi kui ka meilikasti tulnud sõnumite lugemist. Just 52 minutit on aeg, mil töötaja suutis täielikult oma tööülesandele keskenduda, vajades seejärel puhkust.

Kui töötaja peaks end tööpäeva lõpu osas väsinuna tundma, sobib taas eelmainitud süsteem kõige paremini: 17 minutit puhkust aitab töötajal naasta töö juurde puhanuna, et uuesti tööle keskenduda.

45 minutit tööd, 15 minutit puhkust

Inimesed, kes eelmainitud töötamise viisi kasutavad, saavad võrreldes teistega konkurentsieelise, kuna järgivad seda, kuidas inimese aju töötab: umbes tund aega suudab aju töötada kõrgel energiatasemel, pärast mida energiatase langeb umbes 15-20 minutiks.

Seega on kõige mõistlikum viis produktiivsena püsimiseks tunda oma keha. Kui tunned, et oled väsinud ning vajad puhkust, pole mõttekas oma tööülesande kallal edasi punnitada, vaid tõepoolest paus teha. Uuringud näitavad, et kui pärast pikka pingutamist puhata, ei anna see sama efekti kui puhata tihedamini, aga lühemalt.

Kontrolli oma tööpäeva

Kaheksatunnine tööpäev võib olla töötaja jaoks efektiivne juhul, kui see aeg targasti ära jaotada. Kuidas seda võiks teha?

Jaga päev tundide kaupa. Kui üldjuhul inimesed panevad paika, mida nad tahavad kas tööpäeva või –nädala lõpuks saavutada, võiks sama teha ka iga töötunni kohta.

Austa kokkuleppeid iseendaga. Kui oled teinud endaga kokkuleppe, et töötad tunni, siis tasub sellest ka kinni pidada. Seega, keskendu oma tööülesandele ning ära vaata ringi sotsiaalmeedias ega tegele muude kõrvaliste asjadega.

Pane end proovile. Uurimisgrupi Draugiem uuringust selgus ka, et need töötajad, kes puhkavad sagedamini ehk ei täida eelpool mainitud ühe tunni reeglit, on tegelikult palju produktiivsemad kui need, kes üldse ei puhka. Samuti olid võrreldes mittepuhkajatega produktiivsemad need, kes jälgisid intervallsüsteemi ehk tegid teadlikult pausi pärast tunniajast töötamist.

Selleks, et oma produktiivsust tõsta, on oluline, et puhkamise ajal sa oleksid eemal arvutist, telefonist. Pausi ajal võiks laua tagant tõusta ning veidi ringi jalutada, lugeda raamatut või töökaaslastega vestelda.

Ära oota väsimust. Töötamise puhul peaks kindlasti meeles pidama, et oodata ei tasuks seni, kuni oled väsinud. Väsinud olemine tähendab, et produktiivsuse rong on juba läinud. Selle asemel, et viimse minutini punnitada, peaks hoopis pideva tootlikkuse säilitamiseks pause tegema. Nii väldid sa olukorda, et oled tööpäeva lõpuks omadega täiesti läbi.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Tervis