• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,97
Äritarkvaraettevõtte HÄT Systems klient, ASi Tallinna Vesi IT-juht Siim Aus jagas omi kogemusi, miks on ettevõttele infosüsteemi luues kõige tähtsam leida õige arendaja.
HÄT Systemsi töötajad, paremalt vasakule: Vahur Lukin, Karin Kirikal, Rommi Unt, Roland Kasela, Angela Aland
  • HÄT Systemsi töötajad, paremalt vasakule: Vahur Lukin, Karin Kirikal, Rommi Unt, Roland Kasela, Angela Aland
  • Foto: Mari-Liis Koemets
ASi Tallinna Vesi IT-juht Siim Aus
  • ASi Tallinna Vesi IT-juht Siim Aus
AS Tallinna Vesi on kasutanud arvutite abi raamatupidamise ja planeerimise valdkonnas juba 22 aastat. Selle aja jooksul on firmas kasutusel olnud mitu infosüsteemi. Neist viimase, alles arendamisjärgus süsteemi väljatöötamine tõi taas päevakorda, kuivõrd oluline on usaldus arendaja ja tellija vahel.
Infosüsteemide ajalugu Tallinna Vees sai alguse aastal 1995, kui juurutati esimene ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) infosüsteem Scala. Tol ajal moodne süsteem elas üle mitu uuendamist, esmalt ülemineku DOSilt Windowsile ning hiljem mahukama arendusprotsessi, mis muutis Scala iScalaks. Kuigi platvorm ise oli uuenenud, jäi põhimõtteliselt muutumatuks algul Rootsis, nüüd USAs baseeruva Epicor Ltd tarkvara ülesehitus ja kasutusmugavus. Kõik uued töötajad, kes iScalaga kokku puutusid, kurtsid selle arusaamatu ja kohmaka kasutajaliidese ning ebamugava andmete leidmise üle. Osalt oli kohmakuse taga infosüsteemi vanus, milles oli jäädvustunud süsteemi ja ettevõtte protsesside läbipõimunud evolutsioon, mis viis tahes-tahtmata järjest keerukamate ärireeglite ja aruandluse suunas.
HÄT Systemsi töötajad, paremalt vasakule: Vahur Lukin, Karin Kirikal, Rommi Unt, Roland Kasela, Angela Aland
  • HÄT Systemsi töötajad, paremalt vasakule: Vahur Lukin, Karin Kirikal, Rommi Unt, Roland Kasela, Angela Aland
  • Foto: Mari-Liis Koemets
Süsteemi paindlikkuse puudus viis uue lahenduse otsimiseni
Pärast nõuete analüüsi valmimist alustati hankega. Pakkuma kutsuti kõik teadaolevad Dynamics NAVi pakkujad Eestis, kokku kuus ettevõtet. Hanke mahu sisse ehk scope’i kuulusid arendus- ja juurutustööd, kuid mitte litsentside soetamine. Hindamiskriteeriumitest poole moodustas hind, hooldus 15% ja visioon lahendusest 35%. Esialgsest kuuest kutsutust otsustas pakkumise teha kolm: BCS Itera, Columbus Eesti ja HÄT Systems. Kui hinna puhul oli valik lihtne, siis visiooni ja toe puhul tehti palju taustauuringut ning kõnesid pakkumustes toodud kliendikontaktidele tagasiside saamiseks, lisaks kohtuti pakkujatega oma selgituste saamiseks. Nii BCS Itera kui ka Columbus pakkusid oma lahenduses Microsofti SureStepi juurutusmetoodikat. SureStep on üsna sarnane arenduses kasutatava koskmeetodiga, mis eeldab pikki ja põhjalikke analüüsi- ja disainifaase enne rakenduse näitamist kasutajale.
HÄT Systemsi lähenemine oli mõnevõrra teistsugune. Projekt oli küll jagatud mitmeks faasiks vastavalt äriprotsesside käsitlusele, mida üks või teine süsteemi funktsionaalsus konkreetselt toetab, kuid samas ei olnud ette nähtud väga pikka analüüsi- ja disainifaasi kogu süsteemi kaardistamiseks ning n-ö nõuetele verega alla kirjutamist.
HÄT Systems pakkus arendustööd koos reaalselt töötava prototüübiga
HÄT Systemsi lähenemine oli mõnevõrra teistsugune. Projekt oli küll jagatud mitmeks faasiks vastavalt äriprotsesside käsitlusele, mida üks või teine süsteemi funktsionaalsus konkreetselt toetab, kuid samas ei olnud ette nähtud väga pikka analüüsi- ja disainifaasi kogu süsteemi kaardistamiseks ning n-ö nõuetele verega alla kirjutamist. Pärast esmast kaardistamist üleüldise arhitektuuri paika saamiseks pidi töö jätkuma juba konkreetsete äriprotsesside toomiseks konkreetsele järjest valmivale prototüübile. Tõeliselt värskendav oli ka nende nägemus arendustööst koos reaalselt töötava prototüübi, kohese tagasiside võimaluse ning oluliste muudatuste varase sisseviimisega.
Loomulikult ei kulge selline lähenemine täielikult probleemideta. Arvestades riigihanke reegleid ja ka tööde mahtu, tekkis juhtkonnal õigustatud küsimus, kuidas on tagatud see, et kõik, mis hankes küsitud, saab ka tarnitud ning mahub etteantud eelarvesse – küsimus, millele ei ole just kerge vastata. Taas tuli appi referentside kontroll ja ka pakkumuste sisuhindamine. Lõpptulemusena määratleb muidugi leping selle mahu, mis tarnitakse lepingus määratud tasu eest, kuid võtmeküsimuseks on siinkohal projekti ja muudatuste juhtimine projektis.
Referentside kontroll on oluline
Referentside kontrolli tagasisidena selgus, et jäigalt algselt määratud scope ja disain on üldjuhul umbes 30% kallim kui lähenemine, kus suurem ülesanne on küll selge, aga igale konkreetsele funktsionaalsusele lähenetakse juba konkreetselt, toote ja prototüübipõhiselt protsessi käigus. Kuigi kõik pakkujad said visiooni eest üsna sarnased punktid, osutus lõpptulemusena parima pakkumise tegijaks HÄT Systems. Praeguseks on projekt kestnud veidi üle aasta ja plaanitud viiest faasist on ellu viidud kaks, kolmanda valmimine on ettenähtud ajagraafikus.
Partneri konsultandid on Tallinna Vees kohal pea iga nädal ning tutvustavad valminud funktsionaalsust, testijad annavad kiiret tagasisidet juba tarnitud osade kohta ja plaanitakse järgmise nädala tegevusi. Tulemusena on paigas süsteem, kus võetakse järjekindlalt kasutusele uut funktsionaalsust pärast selle tulemite paralleelset kontrolli uues ja vanas infosüsteemis. Leiame siiani, et partneri ja ennekõike arendusmetoodika valik õigustavad ennast – kuiva analüüsi ja disaini asemel näeme reaalseid tulemusi, loodav süsteem on elus ja see tagab, et muudatused ei jää ainult testsüsteemina riiulile tolmu koguma, vaid neid rakendatakse ka tootmiskeskkonnas.
Põhjalik aruandlus kulutatud töötundide kohta
Loomulikult toob selline projektimetoodika kaasa pingeid, eriti kui tegu on suuremate muudatustega scope’is või funktsionaalsuse üleandmise ja selle eest tasustamisega. Tavalised tükipõhised arveldused ei pruugi sellesse protsessi alati sobida, samuti ei pruugi suuta tarnija teha aasta otsa tööd enne, kui esimesi rahavoogusid enda poole liikumas näeb. Seepärast on sellise metoodika juures väga tähtis mõelda läbi tööde üleandmine ja vastuvõtmine ning tööde eest tasumise kord. Muudatuste kontroll projektijuhi poolt ja põhjalik aruandlus kulutatud töötundide kohta tarnijalt on sellise arvelduse aluseks.
Boonusena on igapäevase suhtlemise tulemusena nii tarnija kui ka tellijameeskonna side hea ja motivatsioonkõrge, sest tulemusi näeb iga natukese aja tagant ning testimine ei käi üle jõu – korraga testitavad funktsionaalsused on väiksemad. Tellija projektimeeskond on seejuures tellitava süsteemiga nii hästi kursis, et puudub eraldi koolitusvajadus.
Kasutades HÄT Systemsi juhi Roland Kasela sõnu, saab koostöö kohta kokkuvõtteks öelda, et meie nägemuses on kõige tähtsam tellija ja tarnija vaheline usaldus, mis võimaldab suure osa mahukast paberimajandusest asendada reaalse tööga. Tallinna Vesi on sellega nõus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele