Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas lubas VEBi osas kiiret lahendust

    Kui Postimehes väitis Siim Kallas, et tema järgmine kokkupuude VEB fondi teemaga oli ajal, kui temast sai 1999. aastal rahandusminister, siis ärimees Vambola Kolbakovi sõnul lubas Kallas veel enne ministriks saamist talle, et lahendab fondi küsimuse.

    Kolbakovi sõnul kohtus ta Kallasega vahetult enne 1999. märtsi riigikogu valimisi, kui polnud isegi kindel, et Reformierakonna esimehest saab rahandusminister.
    Kallas ei kinnitanud ega lükanud Kolbakovi väidet ümber: "Praegu lisakommentaaridest loobun. Riigikogu komisjon saab soovi korral ka seda teemat käsitleda."
    Kolbakov rääkis, et neile korraldati kohtumine Tõnismäel Reformierakonna kontori tagatoas. Ärimees sõnas, et see toimus tema initsiatiivil, kuid ka Kallas oli sellest huvitatud. „Kui ta ei oleks tahtnud tookord minuga kokku saada, järelikult poleks ta saanud. See oli mõlemapoolne soov. Kedagi ei saa kohtumisele vedada vastutahtmist,” lausus Kolbakov, kellel „külmus“ 1990. aastate algul Vene panka 3,29 miljonit dollarit.
    Kolbakov mäletab, et umbes veerandtunnisel kohtumisel küsis ta Kallaselt, kas tema jaoks on VEB Fondiga seonduv probleem. Kallas tunnistas, et on. Seepeale tundis ärimees huvi, kas VEB Fondi teema saaks lahendatud, millele Kallas vastas umbes nii: „Jah, saab. Ootame ära valimistulemused. Kui moodustame koalitsiooni, saab suure tõenäosusega minust rahandusminister. Ja siis kahe nädala jooksul otsime sellele lahenduse.”
    Kolbakovi sõnul ei tulnud neil jutuks, kuidas konkreetselt võiks külmutatud nõuet päästa ja hiljem raha jagada. Kallas kirjutab Postimehes, et kui ta rahandusministrina ühe ärimehega VEB Fondi teemal kohtus, pakkus too talle, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEBi sertifikaatide omanikele raha välja. Kallase väitel lubas ärimees, et maksab poole saagist erakonna kassasse.
    Kolbakovi sõnul nende kohtumisel rahajagamine jutuks ei tulnud: „Me ei jõudnud raha jagamiseni, sest me ei teadnud algsummatki. Kuidas saime siis raha jagada?”
    Kui Kolbakov hakkas nõupidamisruumi uksest välja astuma, olevat Kallas temalt küsinud, kas ärimees saaks erakonna valimiskampaaniat toetada 100 000 krooniga. „Aga see jutt ei olnud seotud eelneva jutuajamisega,” väitis Kolbakov, kes toetas Reformierakonda enne ja pärast 1999. aasta riigikogu valimisi.
    Kolbakov mäletab, et nende toonase kohtumise juures viibis veel üks Reformierakonna liige, kelle nime ta ei suuda meenutada. „Igal juhul polnud ta mingi Rosimannus - vana mees oli,” kinnitas Kolbakov.
    Kolbakov lisas, et Kallas jätab oma jutuga mulje, et „nemad olid kõvad mehed ja tegid töö ära” ning ärimehed käisid VEB Fondiga seotud isikute juures alandlikult palumas ja raha pakkumas. „Mind tõsiselt ärritab reformierakondlaste käitumine. Kõik paberid on laual. Ei öelda, et jah, me tegime vea, lasime end petta või petsime ise. Seevastu tuleb nüüd välja, et kõik teised on süüdi peale tema (Kallase – toim),” lisas Kolbakov.
    Tänases Postimehes kirjutab Kallas, et  tal puudus kokkupuude VEB Fondiga nii dokumentide võltsimise ajal kui ka aastaid hiljem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.