Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parbus: milleks neid nimesid on vaja teada? 

    Endise Tallinna linnaametniku ja korruptsioonikuritegude eest vanglakaristust kandnud Ivo Parbuse hinnangul pole vaja teada kõigi kurjategijate nimesid. Seda võidakse tema sõnul nende inimeste vastu ära kasutada.

    Mida arvate kavast asendada kohtuotsuses  süüdimõistetute nimed initsiaalidega?
    Senimaani ongi kurjategijate puhul olnud kasutuses initsiaalid. Tegemist on pigem avalikkuse suhtumisega. Milleks ongi vaja teada inimeste nimesid, kes on mingi kuriteo toime pannud? Ajaloost on ju teada inimesi, kes ongi pannud kuriteo toime selleks, et nende nimi saaks kuulsaks. Võtame kas või templisüütamised Vanas Roomas või see kohutav asi, et John Lennon tapeti ainult selleks, et kuulsaks saada. Kas on õige avaldada kurjategija nimi selleks, et ta saaks kuulsaks? Sellel pole ju mõtet.
    Samas muudaks see infole ligipääsemise raskemaks ju ka neil, kes võiksid selle vastu põhjendatult huvi tunda.
    Ma ei oska seda öelda, kahtlemata on selliseid kurjategijaid, kelle nimede teadmine oleks vajalik. Pean siin silmas lastele ja naistele ohtlikke.
    Teine asi on see, et inimesed ju muutuvad. Mis on ühiskonnale tegelikult olulisem, kas teada mõnda nime või aidata kaasa sellele, et kriminogeenne olukord paraneks? Kindlasti on neid inimesi, keda karistus parandab, kuid kui nende nimi on laialt välja käidud, siis justkui võetakse võimalus  paraneda ja uut elu alustada. See peaks olema ühiskonna huvi.
    Kuid mis puudutab majanduskuritegusid, kas seal peaks ka info olema mitte nii ligipääsetav?
    Vaadake, info võib teenida mitmesuguseid eesmärke. Praegu me näeme, kuidas oletatavale peaministrikandidaadile inkrimineeritakse tegu, mille suhtes keegi pole kindel, kas see tegu on ikkagi sooritatud. Sellise avalikustamise eesmärk pole ju õigluse jaluleseadmine, õigluse peaks ju seadma ikkagi kohus, mitte ajakirjandus.
    Ühtegi asja ei saa võtta mustvalgelt. Avalikustamine pole alati vajalik, mõnikord on see jällegi vajalik.
    Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Väikeettevõtjad ägavad energiakriisis: „Hirmus tõdeda, et me ei saa midagi säästa“ Kliendid on hakanud juba kokku hoidma
Väikeettevõtjad loodavad, et riik tuleb kolossaalselt kasvanud energiakulude katmiseks appi, ent annavad endale aru, et halvimal juhul tuleb uksed sulgeda.
Väikeettevõtjad loodavad, et riik tuleb kolossaalselt kasvanud energiakulude katmiseks appi, ent annavad endale aru, et halvimal juhul tuleb uksed sulgeda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.