Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-arved toovad tööd juurde

    Elektroonilistele arvetele üleminek võib ettevõttes tekitada esialgu mõningast segadust ja tuua tööd juurde, kuid säästab lõpuks tublisti aega ning muudab tegevuse efektiivsemaks.

    ABB AS-i finantsjuhi Signe Nurmsi sõnul on nende ettevõttes ostuarvete elektroonilise haldamise programm kasutusel 2013. aasta aprillist. Eesti, Läti ja Leedu raamatupidamisüksused tsentraliseeriti Eesti raamatupidamiskeskusse ning ostuarvete elektroonilise haldamise programmi juurutamine oli üks selle loomise eeltingimusi. Uuele korrale üleminek võttis ligi pool aastat, kirjutab 6. augusti Äripäeva logistikarubriik.
    Tulemused jäid ootustele alla. "Kasutusele võtsime programmi BasWare ning selleks, et kõik kolm Balti riiki ja äriüksused süsteemi kaasata, kulus viis kuud," selgitab Nurms. Ta räägib, et nad lootsid saada e-arvetena 50 protsenti kõikidest ostuarvetest. "Praegu on meie ostuarvete maht Eestis üle 50 000 aastas, millest e-arveid on 10 protsenti, nendest enamik ABB Grupi ettevõtetelt," tõdeb ta.
    ABB AS-is käsitletakse e-arvetena xml-formaadis arveid. "Oleme võimelised e-arveid vastu võtma, kuid ettevõttest neid välja saata veel ei saa," märgib Nurms. "Eesmärk ongi suurendada laekuvate e-arvete osakaalu. Otsime partnereid, kellel on võimalik neid meile saata." Samas on suurema osakaalu saavutamine tema hinnangul raske, sest Eestis ei ole veel palju firmasid, mis e-arveid väljastada saaksid.
    ABB edasine eesmärk on hakata ka ise e-arveid väljastama. "Plaanis on teha seda kolmes etapis: esmalt ettevõttesisesed, seejärel ABB klientide ja lõpuks kolmanda osapoole klientide müügiarved." Kuludest rääkides märgib ta, et arvete elektroonilise haldamise programmi kasutuselevõtmisega kaasnesid konsultatsiooniteenuse kulud, samuti projektiga seotud töötajate ajakulu.
    Arve makstakse automaatselt. AS Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht Mariliis Topp ütleb, et nemad saadavad e-arveid juba aastaid ning seda teenust vahendab neile uue nimega OpusCapita, endine Itella. "E-arve püsimakseteenus on aga uuendus, mis tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ning mis asendas otsekorralduse teenuse," selgitab Topp. "Selle eeldus on, et klient tellib e-arve otse panka ja see tasutakse automaatselt."
    Ta lisab, et kui kliendil oli pangas juba sõlmitud otsekorraldusleping, muutus teenus automaatselt ning kliendile see lisasekeldusi kaasa ei toonud.
    Üleminek e-arve püsimakselepingutele sujus - kliente teavitati mullu oktoobris ja novembris ning peale üleminekut mullu detsembris ei saadetud kundedele enam pdf- või paberarveid, vaid e-arve otse panka.
    Tööd tuli juurde. Ehkki IT-arendusi ettevõte tegema ei pidanud, töökoormus uue korraldusega kasvas. "Kliendisuhtluste arv suurenes, mis näitab, et täies mahus e-arve püsimakseteenus täna siiski veel ei toimi," kinnitab ta. "Samas teeme koostööd pankadega, et neid probleeme lahendada ning näeme pigem positiivseid väljundeid langenud paberarvete mahus ning kiiremas ja mugavamas arveldamises."
    Raamatupidaja vastutus kasvab. Tallinna Kaubamaja Grupi finantsdirektor Marit Vooremäe sõnul alustas Tallinna Kaubamaja Grupp e-arvete vastuvõtmist juba ligi 10 aastat tagasi. "Tänaseks on enamus meile saabuvaid arveid e-arved, paberarveid esitavad veel mõned väiksemad partnerid, kellele arvete digitaliseerimine selle kulukuse tõttu käib üle jõu," selgitab Vooremäe. Digitaliseerimise kulu jääb aga arve esitajale.
    Ta märgib, et arvete vastuvõtjana on neil andmesisestajate töö ära kadumas ja seetõttu on mõnede ametikohtade arv ka vähenenud, alles jääb kontrollfunktsioon - kas kaup või teenus arvel vastab tellitule, on saadud ning süsteemi jõudnud. "Digitaliseerimine võimaldab pöörata tähelepanu tehingute registreerimiselt rohkem nende sisule, mis loob oluliselt rohkem majanduslikku väärtust."
    Ta räägib ka, et neil on toimunud muudatused ametirollides, näiteks on raamatupidaja roll muutunud sisulisemaks ja nõuab rohkem infosüsteemide tundmist. "Raamatupidajad ei tööta enam üksikute tehingutega, vaid suurte andmemassidega, mõnedest raamatupidajatest on saanud süsteemide peakasutajad," toob ta näiteid.
    KOMMENTAAREfektiivsus kasvas märgatavalt
    Aili Nopri, Prisma Peremarketi finantsjuht
    Prisma raamatupidamine töötleb täna igakuiselt üle 40 000 arve, millest pea 80% liigub juba elektrooniliselt. E-arve on pakkunud head võimalust seda protsessi automatiseerida ning vähendada arvete vastuvõtu, kontrollimise ja sisestamisega seotud kulusid. Samuti aitab elektrooniline arve säästa loodust ja usun, et nii mõnigi puu jääb maha võtmata, kui need lugematud paberilehed on asendatud millegi mittefüüsilisega.
    Esimene samm e-arvete kasutusele võtmiseks on investeering tarkvaraarendusse. Meile tähendas see e-arve formaadi välja töötamist, e-arveid kinnitamise keskkonna loomist ning e-arvete süsteemi juurutamist oma raamatupidamisprogrammis ja kauba vastuvõtu protsessis. Nagu iga uuendus, oli ka e-arvete süsteemi kasutuselevõtt alguses segadust ning lisatööd tekitav nii meile kui meie koostööpartneritele. Kui esmalt olid vähesed tarnijaid valmis e-arveid saatma, siis nüüdseks on e-arve Eestis väga levinud ning väljatöötatud lahendus on pikas perspektiivis efektiivne ja kasulik kõigile osapooltele. Oleme endale võtnud eesmärgiks saavutada e-arvete osakaal üle 90%.
    SAMM SAMMULTKuidas e-arvetele üle minnaMida tasuks teada?
    o Esmalt tuleb investeerida tarkvaraarendusse.
    o E-arvete saatmise operaatoreid on erinevaid ning kõik süsteemid ei "loe" kõiki võimalikke e-arve formaate.
    o Eestis ei ole veel väga palju ettevõtteid, kes saavad tehniliselt e-arveid väljastada.
    o Programmi kasutuselevõtmisega võib kaasneda ka väiksemaid tehnilisi probleeme, puudub ühtne standard andmetele, mis e-arvel kajastatud.
    o Päris automaatseks raamatupidamist siiski ei muuda, tuleb veenduda, et info oleks korrektne.
    o Informatsioon liigub kiiremini - suur pluss ettevõtte jaoks.
    o Võimaldab pöörata senisest rohkem tähelepanu tehingute sisule.
    o Kulude kokkuhoid toimub ka paberarvete saatmiseks kulunud aja arvelt.
    Allikas: ABB, Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja
    TASUB TEADAE-arvete head ja veadMis muutus e-arvest paremaks? 1. Info hakkas kiiremini liikuma.
    Arvete käsitlemiseks või heakskiitmiseks ei pea olema enam kontoris, seda saab teha ka kodus või komandeeringus olles. Samuti on puhkusteperioodil võimalik määrata endale asendaja, kellele süsteem kõik arved automaatselt edasi suunab. ABB töötajad on avaldanud soovi ka arvete kinnitamiseks mobiiltelefonis, kuid sellist võimalust veel ei ole.
    2. Alles jäi raha ja aeg.
    Kulude kokkuhoid on märgatav ka paberarvete laialijaotamiseks kulunud aja arvelt. Otsene mõju on raamatupidamiskeskuse töö efektiivsuse suurenemisele ja töötajate töökoormuse vähenemisele, kuna arvete käsitlemine on mugav ning kiire. Kergelt saab kätte arve ajaloo, kus on näha, mis on arvega toimunud ja kes on selle kinnitanud.
    Mis ei suju lepase reega?3. Klienti tuleb õpetada.
    E-arvetele üleminek tekitas Tallinna Vee klientides mõningat segadust. Mitte kõik ei saanud aru, miks neile enam vanal viisil arveid ei saadeta. Eriti puudutas see kliente, kes kasutasid haldusfirma teenust või arvete tasumisega tegeles raamatupidaja. Veefirma saatis soovijaile dubleerivad arved - lisaks automaatselt panka saadetavatele arvetele ka pdf'ina e-posti teel või paberarvena.
    4. Uus kord vajab selgitamist.
    Samuti esines veefirmal probleeme uute e-arve püsimakselepingute sõlmimisel. Nimelt peab klient lisaks lepingu sõlmimisele tellima kindlasti panka ka e-arve. Kui klient sõlmib ainult lepingu, aga e-arvet panka ei telli, puudub firmal alus arve panka saatmiseks ja teenus ei toimi. E-arve tellimus on ettevõtte hinnangul osa püsimakseteenusest, mida pangad peaksid kliendile selgitama ja püsimakselepingu sõlmimisel alati pakkuma.
    5. Igaühel pole e-arvelduse õigust.
    Teine probleem oli kolmandad isikud, kes soovisid arveid tasuda. Veefirma saab lepingu sõlmida vaid kinnistu omanikuga, tihti aga on lepingupartneriks näiteks kaasomanikud, kes pole üks füüsiline isik isikliku internetipangaga. Eesti Pangaliidu juhendi kohaselt saab täismahus e-arve panka tellida vaid teenusepakkuja lepingupartner ehk lepingu sõlminud klient.  Täismahus e-arve tähendab, et klient näeb füüsiliselt arvet oma internetipangas. Samas, kui arvet soovib tasuda kolmas isik, on võimalik talle saata vaid piiratud e- arvet ning sisuliselt näeb ta vaid maksekorraldust. Näiteks, kui needsamad kaasomanikud soovivad kasutada e-arve püsimakseteenust, saab nende seast valitud isik tellida vaid piiratud e-arve.
    6. Eri firmad kasutavad eri lahendusi.
    E-arvete kitsaskohaks on Prisma Peremarketi hinnangul ühtse standardi puudumine andmetele, mis e-arve peal kajastatud. E-arveid saatvaid ja vastuvõtvaid ettevõtteid mitmeid ning igaüks on tänaseks välja töötanud endale sobivaima formaadi. Ka kasutusel olevatel raamatupidamis- ja müügiprogrammidel on omad nõuded, mis tingivad erisused arve formaadis ja kasutusel olevates infoväljades.
    7. Andmete tase kõigub.
    Teise kitsaskohana toob Prisma välja tuua e-arvete kvaliteedi probleemid - näiteks arvete mõned vajalikud väljad on täitmata või vigadega. Päris automaatseks raamatupidamist e-arvete abil siiski muuta ei saa. Kindlasti peab e-arvete juurutamisel sellega arvestama ning raamatupidajate tööks on veenduda, et elektrooniliselt liikuv info on korrektne.
    Allikas: ABB, Tallinna Vesi, Prisma Peremarket
    Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Täna lõpeb Infortari aktsiate märkimine
Eesti peaks USA valimiste pärast rohkem muret tundma
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Järgmine nädal algab Läti pensionihaldur INDEXO aktsiate märkimine
INDEXO aktsiate märkimine algab 11. detsembril, ühe aktsia hind on 12 eurot, teatas ettevõte börsile. Uue pangaprojekti kallal töötanud pensionifondivalitseja IPAS “Indexo” sai 6. detsembril Läti Panga poolt uue aktsiaemissiooni prospektile heakskiidu.
INDEXO aktsiate märkimine algab 11. detsembril, ühe aktsia hind on 12 eurot, teatas ettevõte börsile. Uue pangaprojekti kallal töötanud pensionifondivalitseja IPAS “Indexo” sai 6. detsembril Läti Panga poolt uue aktsiaemissiooni prospektile heakskiidu.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Taani pensionifond loobub Rootsis konflikti läinud Tesla aktsiatest
Taani pensionifond Pensiondanmark teatas, et müüb oma Tesla aktsiaid seoses autotootja konfliktiga Rootsis.
Taani pensionifond Pensiondanmark teatas, et müüb oma Tesla aktsiaid seoses autotootja konfliktiga Rootsis.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Dubais tegutsev kodumaine burgerifirma aitas kliimakonverentsil uksi avada
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Energiasalv, kes otsib Dubais toimuval kliimakonverentsil oma energiasalvestuse projektidele nii investoreid kui tellijaid, on kontaktide loomisel kasu lõiganud ka Dubais tegutsevast Eesti ettevõttest, selgub saatest „Energiatund“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Infortar arendab partneritega täielikult Eesti päritolu rohegaasi tootmist
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Käesoleval aastal toodetakse Eestis kokku ligi 250 gigavatt-tundi rohegaasi, mis moodustab tarbitavast maagaasist ligi 7 protsenti. Kümnendi lõpuks võiks see aga neljakordistuda, rääkisid Äripäeva raadio saates Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom ja Infortari arendusdirektor Imre Mürk.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.