Kõnnitee poeks ja auto reklaamiks

Siin peetakse loomulikuks, et igal äril on oma eriti suur neoonsilt, mis näitab millega tegemist on.

Mida suurem ja vilkuvam, seda parem. Peale selle käib kauplemine otse tänaval – sest sellist asja nagu kõnnitee ei ole ju üldse vaja ning seega viimane loomulikult puudub – selle asemel on hoopis poe esimene osa. Inimesed, kes tahavad kuhugi jõuda, peavad alati poest läbi minema või jalutama sõiduteel. Keegi siin maal ju jala ei käi – kõik sõidavad rolleritega.

Mis puutub poodidesse ning nendest läbi jalutamisse, siis seal on loomulikult kuulda kõikidest kõlaritest, kuidas üks müüjatest pidevalt loeb ette soodushindu või lihtsalt hindu - seda nad tavaliselt ütlema ei kipu. Samas selline soodukatest teavitamise meetod ei ole ainult kaubatänavate omapära vaid tavaline ka suuremates poodides – umbes nagu Eestis Selver, kus siis igas osakonnas on keegi, kes räägib mikrofoni, et kui soodsad ikka mõned asjad on.

Sellise hindadest teavitamise põhjuseks võib pidada asjaolu, et paljude kohalike elanike arvates on liigne pealetükkivus ebaviisakas. Oma toodete reklaamimine toimub siin üsnagi sarnaselt muule maailmale - traditsioonilise ja varjatud reklaami abil, välja arvatud ehk see, et reklaamijad tunduvad olevat rohkem hasartsete spordikommentaatorite moodi, kes reklaamitavast tootest pöördesse lähevad.

Siiski tuleks seoses häälekate reklaamide suhtes eraldi välja tuua selline eriti pisikese pisibussi põhjale ehitatud furgoonauto, millel furgooniks siis reklaamtahvlid, loomulikult valgustatud ning suured valjuhääldid katusel, mis siis pidevalt edastavad valjult reklaamsõnumit, olgu selleks siis soodushinnad kohvikutes või kohalikud valimised. Aga milline kasu sellisest reklaamist on, ei oska küll öelda – tähelepanu tõmbab see aga küll, eriti veel siis, kui see kitsaste tänavate vahel sõidab.