• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähene hindade tõus soodustab säästmist

    Madalate intresside keskkonnas kalduvad inimesed vähem mõtlema säästmise peale. Nad arvestavad ainult nominaalintressiga ning kipuvad unustama, et tuleb arvestada ka inflatsiooniga, kirjutab Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

    Inflatsioon vähendab raha tegelikku väärtust, kuna kõrgemate hindade tõttu saab sama summa eest osta vähem. Seega säästja jaoks on oluline reaalne intress, ehk nominaalintress miinus inflatsioon. Näiteks 3% intressiga ning 3,5% inflatsiooni juures kaotab inimene 0,5% raha väärtusest igal aastal, samas kui 1% intressiga 0,5% inflatsiooni juures raha reaalne väärtus hoopis kasvab 0,5% võrra aastas.
    Madalatel intressidel on ka alati põhjus, mis üldjuhul on madal inflatsiooniootus.  Nordea majandusprognoosis näeb panga peaökonomist Tõnu Palm Eestis lähitulevikus väga madalat inflatsiooni, mis 2014 aastal ei ületa 0,4%. Teadagi madal inflatsioon soodustab säästmist. Selle mõistmiseks vaatame vastupidist olukorda, kus inflatsioon on kõrge. Kõrge inflatsioon tähendab seda, et kaupade ja varade hinnad kasvavad kiiresti. Kiire hinnakasv omakorda ergutab inimesi tegema oste enne kui tooted lähevad veelgi kallimaks. Sellest tulenevalt julgustab kõrge inflatsioon tarbimist, samas kui madal inflatsioon soodustab säästmist.
    Säästjate ülesandeks on leida oma rahale inflatsiooni ületavat tootlust. Madala riskitaluvusega inimestel või neil, kas tahavad säästa lühikeseks perioodiks (kuni 3 aastat), on sobivaim toode hoius. Kuigi üldiselt, arvestades hetke maailmaturu olukorraga, on pankade hoiuste intressid hetkel madalad, pakuvad pangad aegajalt kampaania korras erihindu, mis tagavad säästjale raha tegeliku väärtuse korraliku kasvu.
    Inimestele, kes soovivad investeerida pikemaks ajaks (üle kolme aasta) ja kes taluvad  riski rohkem, tasub mõelda näiteks kas otse aktsiatesse ja võlakirjadesse või fondiosakutesse investeerimise peale. Hajutatud investeerimisportfell pakub pikas perspektiivis hoiusetulu ületavat tootlust. Lisaks tagab regionaalne hajutamine, et investeeringu tulusus ei sõltu ühe regiooni majandusarengust. Ka õigesti valitud aktsiate ja võlakirjade jaotus portfellis aitab saavutada portfelli vastavuse inimese riskiprofiilile.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.