Inflatsioon vähendab raha tegelikku väärtust, kuna kõrgemate hindade tõttu saab sama summa eest osta vähem. Seega säästja jaoks on oluline reaalne intress, ehk nominaalintress miinus inflatsioon. Näiteks 3% intressiga ning 3,5% inflatsiooni juures kaotab inimene 0,5% raha väärtusest igal aastal, samas kui 1% intressiga 0,5% inflatsiooni juures raha reaalne väärtus hoopis kasvab 0,5% võrra aastas.

Madalatel intressidel on ka alati põhjus, mis üldjuhul on madal inflatsiooniootus.  Nordea majandusprognoosis näeb panga peaökonomist Tõnu Palm Eestis lähitulevikus väga madalat inflatsiooni, mis 2014 aastal ei ületa 0,4%. Teadagi madal inflatsioon soodustab säästmist. Selle mõistmiseks vaatame vastupidist olukorda, kus inflatsioon on kõrge. Kõrge inflatsioon tähendab seda, et kaupade ja varade hinnad kasvavad kiiresti. Kiire hinnakasv omakorda ergutab inimesi tegema oste enne kui tooted lähevad veelgi kallimaks. Sellest tulenevalt julgustab kõrge inflatsioon tarbimist, samas kui madal inflatsioon soodustab säästmist.

Säästjate ülesandeks on leida oma rahale inflatsiooni ületavat tootlust. Madala riskitaluvusega inimestel või neil, kas tahavad säästa lühikeseks perioodiks (kuni 3 aastat), on sobivaim toode hoius. Kuigi üldiselt, arvestades hetke maailmaturu olukorraga, on pankade hoiuste intressid hetkel madalad, pakuvad pangad aegajalt kampaania korras erihindu, mis tagavad säästjale raha tegeliku väärtuse korraliku kasvu.

Inimestele, kes soovivad investeerida pikemaks ajaks (üle kolme aasta) ja kes taluvad  riski rohkem, tasub mõelda näiteks kas otse aktsiatesse ja võlakirjadesse või fondiosakutesse investeerimise peale. Hajutatud investeerimisportfell pakub pikas perspektiivis hoiusetulu ületavat tootlust. Lisaks tagab regionaalne hajutamine, et investeeringu tulusus ei sõltu ühe regiooni majandusarengust. Ka õigesti valitud aktsiate ja võlakirjade jaotus portfellis aitab saavutada portfelli vastavuse inimese riskiprofiilile.