Äriseadustik vajab kaasajastamist

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Äriseadustikus planeeritavatel muudatustel idufirmade toimimise ja investeeringute kaasamise paindlikumaks muutmiseks on Eesti ärimaastikule kindlasti positiivne mõju, leiab vandeadvokaat Annika Vait.

Annika Vait
Foto: Erakogu

Eelkõige on neist abi Eestis populaarsetele nn start-up-ühingutele välismaiste investeeringute kaasamisel. Arvestades osaühingute osakaalu Eesti äriühingute hulgas, peaksid need muudatused suurendama ka Eesti üldist nn ärialast usaldusväärsust.

Rahvusvahelises investeerimise äripraktikas on välja kujunenud teatud eeldused, mille täitmine on osades aspektides Eestis kehtiva osaühingute regulatsiooni pinnalt keeruline. See nõuab rohkem aega ja raha ning tekitab investorites ebakindlust.

Näiteks on tavapärane, et välisinvestorid omandavad vähemusenamuse, kuid soovivad endale teatavaid eriõigusi (eelisõigus kasumi jaotamisel, ühingu likvideerimisel jms). Alustavate iduettevõtjate puhul on jällegi tavapärane, et suuremahulise kapitali puudumise tõttu asutatakse ühing just osaühinguna (aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot), asutajate omavahelistes suhetes lepitakse kokku ühingusse tööga panustamises ning panustamise lõpetamise puhuks osaluse tagasimüügi kohustuses. Samuti on start-up-ettevõtetes tavapärane töötajatele ja juhatuse liikmetele optsioonide andmine.

Kehtiva seaduse puhul saab erinevate osapoolte soove lahendada küll kokkulepete kaudu, kuid kuivõrd iduettevõtjate puhul on reeglina tegemist pidevas ja kiires arengus ühingutega, on see praktikas keeruline ja kulukas ning võib mingil hetkel muutuda ettevõtete arenguvõimalusi piiravaks. Samuti ei pruugi kokkuleppelised lahendused garanteerida, et kokkulepitu tegelikkuses tagatud oleks. Selles osas on planeeritavatest muudatustest kindlasti abi - nendega muudetakse paindlikumaks nii osanikevahelisi suhteid, ühingu tegevust kui ka suurendatakse investeeringute kaasamise võimalusi.

Konkreetsest seadusemuudatustest aga nähtub, et tegu on kitsa probleemi kiirvormilise lahendusega. Tundub, et muudatustega soovitakse leevendada iduettevõtjate raskusi välisinvestorite kaasamisel ning selles osas on muudatustest kindlasti ka abi. Samas aga loodan, et justiitsministeerium jätkab samaaegselt ka äriõiguse moderniseerimise ettevalmistamisega. Kehtiv äriseadustik on vastu võetud 1995, aja jooksul on seal hulk muudatusi tehtud. Praeguseks on see on mitmes aspektis ajale jalgu jäänud ning suure muudatuste mahu tõttu ka ettevõtjale raskesti jälgitavaks muutunud.

Äriseadustik vajab kaasajastamist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised