• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kohus või vahekohus?

    Leon GlikmanFoto: Andras Kralla

    Vahekohtukokkuleppe sõlmimine on riskantne samm, samas on sel rida eeliseid: kiirus ja konfidentsiaalsus näiteks, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

    Keskmise keerukusega tsiviilasja menetlus vältab maakohtus heal juhul aasta, millele lisandub umbes kuus kuud protsessimist kõrgema astme kohtutes. Krõbedate riigilõivude ja kohtuasjade venimise tõttu on ettevõtjad hakanud otsima tsiviilvaidluste lahendamiseks muid alternatiive, mille seas on klassikaline vahekohtumenetlus.
    Vahekohtukokkuleppe sõlmimine on riskantne samm, kuna enese arbitraažimenetlusele allutamisega võõrandatakse põhiseaduslik kohtusse pöördumise õigus. Samas on vahekohtul rida eeliseid, näiteks kiirus,  konfidentsiaalsus, võimalus kaasarääkida vahekohtu koosseisu komplekteerimisel, väiksem formaliseeritus ja selle kaudu suurem võimalus kujundada menetluse käiku mõlemale poolele vastuvõetava lahendi saavutamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vahekohtu sätted on kaasaegsed ja võimaldavad vahekohtul pöörduda tsiviilkohtu poole abi saamiseks tõendite kogumisel ja hagi tagamisel.
    Vahekohtumenetluse üheks suurimaks puuduseks, aga ka eeliseks on kaebeõiguse piirang. Kuna otsust teevad inimesed, siis nad paratamatult vahel eksivad, mistõttu igasse otsusesse on vea võimalus sisseprogrammeeritud. Kui tsiviilkohtu otsus on vaidlustatav kahes järgnevas kohtuastmes, siis vahekohtuotsuse tühistamise alused on üliahtad, piirdudes avaliku korra ja heade kommete vastasuse või ebaausa menetlusega. Riskide maandamiseks soovitaksin võimalusel vahekohtu eesistujaks valida elukutseline kohtunik.
    Vahekohtud võivad olla kas institutsionaalsed või ad hoc meetodil poolte poolt moodustatavad. Eestis tegutsevaks alaliseks vahekohtuks on kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus, mis ei tähenda, et siin ei saaks pidada vahekohtuvaidlusi muude rahvusvaheliste vahekohtute egiidi all. Reeglina ei soovi lepingupool end vastaspoole riigi kohtule allutada, mistõttu on tavapärane kokkulepe lahendada vaidlused kolmanda riigi vahekohtus.
    Euroopa Liidu riikide tsiviilkohtute lahendid on vastastikku tunnustatavad. Kohtuotsused kuuluvad tunnustamisele ka neis riikides, kellega on Eesti sõlminud õigusabilepingud, nagu näiteks Venemaa ja Ukraina. Enamiku maailma riikidega Eestil õigusabilepingud puuduvad, millisel juhul tuleb hagejal täidetava otsuse saamiseks kas nõustuda tehingu vastaspoole kohtualluvusega või sõlmida vahekohtukokkuleppe. Valdav enamik maailma riikidest on 1958 New Yorgi välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni liikmed. Kui siseriiklik kohtuotsus on automaatselt täidetav, siis välisriigi vahekohtu otsuse täitmisele pööramiseks tuleb läbida mittesisuline tunnustamise ja täitmise menetlus.
    Seega, küsimusele, kas kohus või vahekohus on võimalik vastata üksnes konkreetse kaasuse põhiselt. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.