Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vastuolulised kingid põlevkivisektorile

    Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.Foto: Erakogu

    Ehkki Jean-Claude Junckeri kavandatava 315 miljardi eurose investeeringute plaani üks peaeesmärke on edendada taastuvenergiat ja energiasäästu ELis, ei esitanud Eesti riik sinna ühtegi sellekohast projekti ning enim küsib raha hoopis põlevkivisektor, kritiseerib Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

    11. detsembri Äripäev avaldas uudise Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatavast 315 miljardi euro suurusest investeeringute plaanist. Eesti, Läti ja Leedu esitatud projektidest on kõige rahamahukamad energeetikaprojektid. Selle erinevusega, et kui Leedu ja Läti prioriteet on vananenud elamukompleksi renoveerimine ja soojustamine vastavalt 7,2 miljardi euro ja 2,1 miljardi euro suuruse rahasüstiga, siis Eestist küsib kõige rohkem raha – 5 miljardit eurot – põlevkivisektor. Eesti riik ei näe vajadust tõsta inimeste elukvaliteeti läbi elamute energiasäästu.
    Kurioosseks teeb valitsuse deklareeritud valiku see, et Junckeri kava üks peaeesmärke on edendada taastuvenergiat ja energiasäästu Euroopa Liidus, ent Eesti riik ei esitanud ühtegi taastuvenergia ega energiasäästu projekti. Kummastust tekitavaid asjaolusid on teisigi. Komisjoni paketi üheks eesmärgiks on turutõrgete õgvendamine. Õlitootmise turutõrkeks on riik märkinud ELi nõudliku energia- ja kliimapoliitika, mis ei soosi saastavat energiatootmist läbi oma regulatsioonide, täpsemalt kütustekvaliteedi direktiivi. Teiseks tõrkeks on märgitud kõrge naftahind. Nimelt on projektid tasuvad alates 80 USD barreli eest, nafta hind aga on tänaseks kukkunud alla 60 USD barrelit.
    Äripäevale antud kommentaaris ütles riigikantselei strateegiabüroo nõunik Henry Kattago: “Meie põhimõte oli, et tahame pildis hoida oma riiklikke prioriteete.” Strateegiabüroo jälgib muu hulgas koalitsioonierakondade valitsusleppe täitmist, mis energeetikavaldkonnas sätestab järgmist: „pooldame elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale, seades pikaajaliseks eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale“ ning „tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, rajamisel ja renoveerimisel.“ Õlitootmise eelistamist valitsusleppest ei leia. Strateegiabüroo ülesandeks on ka riigi säästva arengu tegevuste koordineerimine.
    Õlitootmise eelisarendamise kohta ei ütle midagi ka energiamajanduse pikaajalised kavad. Kehtivast kavast seda ei leia. Ettevalmistatav energiamajanduse kava deklareerib aga õli- ja elektritootmise edendamisel turupõhisust, hoonete energiasäästu osas aga vajadust tugeva riigipoolse sekkumise järele. Hoonete energiasäästule, mis inimeste elujärge parandaksid, tuleks suunata uue kava kohaselt järgmise 20 aasta jooksul 5,7 miljardit eurot, kusjuures kava välja töötanud Arengufond on turutõrke ulatuseks määratlenud ligi 2 miljardit eurot.
    Riigi kavast jääb segaseks see, et kuidas ikkagi kavandatakse naftahinnast tuleneva turutõrke ületamist põlevkiviõlitööstusele, seda olukorras kus soositud lähenemiseks on investeeringute turupõhisus. Samuti on küsimuseks, kuidas tekivad riigi valdkondlikud poliitikaprioriteedid ja kes neid kehtestavad. Millise arutluskäigu ajel otsustati eelisarendada õlitööstust, seda olukorras, kus metsas puit mädaneb ja Eesti majanduse üks alustalasid puidusektor on tõsises madalseisus?
    Musta energeetika ülimuslikkust Eestis deklareeritakse ajal, mil kogu maailm ootab hinge kinni pidades tulemusi järjekordselt ÜRO kliimakohtumiselt, ja päeval, mil supervõim USA soovitab kogu maailmal pöörata selg kivisöe- (sealhulgas põlevkivi-) ja õlitööstuse arendamisele. Maailmas ulatuslikku vastukaja leidnud riigisekretär John Kerry kõne soovitas vaadata otsa musta energeetika tegelikele kuludele, mis väljenduvad miljonites saastesurmades ja keskkonna hävinemises ning mis teeb musta energeetika kallimaks taastuvatest allikatest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.