Mida oodata, mida karta 2015?

Välisnõudlus paraneb 2015. aastal aeglaselt. Euroala majandus tervikuna, kuhu Eesti ekspordib ligikaudu 40% toodangust, on sel aastal nõrgenenud ning järgmisel aastal paraneb kasv suhteliselt loiult. Kuigi Soome majanduskasv on tasapisi paranemas, jääb sisenõudlus seal veel mõnda aega nõrgaks. Eesti ettevõtete ekspordimahud on suhteliselt väikesed ning hinnatase Põhjamaade ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes veel madalam, mis aitavad turgu leida ka nõrgema nõudluse juures. Läti ja Leedu majanduskasv paraneb järgmisel aastal. Euro kasutuselevõtmine Leedus lihtsustab kaubavahetust. Rootsi majanduskasv on sel aastal jõudsalt paranenud ning ka investeeringud ja tarbimine kasvavad korralikult. Järgmiseks aastaks ootame Rootsis majanduse jätkuvat paranemist, mis annab meie eksportijatele rohkem võimalusi. Venemaa majandus ja sealne impordinõudlus on sel aastal tugevasti nõrgenenud ning meie idanaabreid ootab järgmisel aastal eest majanduslangus. Kuna tegemist on struktuursete probleemidega, mitte tsüklilise majanduslangusega, jääb Venemaa majandus nõrgaks tõenäoliselt pikemaks ajaks. Juba sel aastal on meie eksport Venemaale vähenenud 11% (langus on viimasel ajal pigem süvenenud) ning lähiajal selle püsivat paranemist oodata ei maksa.

Venemaaga seotud majanduslik ja poliitiline ebakindlus jääb püsima. Venemaa kehtestatud sanktsioonid jäävad püsima ning see mõjutab negatiivselt eelkõige meie põllumajandussektorit ja toiduainete tootjaid. Tugevam mõju on piimatootjatele. Lisaks Venemaale mõjutab põllumajandussaaduste hindasid pakkumise suurenemine maailmaturul, mis ületab nõudluse kasvu. Vähemal määral mõjutavad Venemaa sanktsioonid veel transpordisektorit ja hulgikaubandust, peamiselt neid ettevõtteid, kellel on Venemaaga tihedamad kaubandussuhted. Mõju kogumajandusele jääb aga suhteliselt tagasihoidlikuks.

Naftahind püsib järgmisel aastal madalal tasemel ning vähendab nii ettevõtete, kui tarbijate kulusid. Ettevõtetesektoris peaksid madalamatest kütusehindadest võitma eelkõige ehitus-, transpordi ja mitmed töötleva tööstuse ettevõtted, samuti kütusemüüjad. Odavam autokütus jätab tarbijatele rohkem ruumi kulutamiseks jaekaubanduses või hoiustamiseks. Kuna hoiuseintressid on madalad, siis suunavad inimesed tõenäoliselt rohkem raha tarbimisse või investeeringutesse. Odavamad kütusehinnad suurendavad globaalselt nõudlust toiduainete järele, mis hakkab toiduainete hinnalangust pidurdama.