Investori hirm ja unistus

Finantstehingute maksu sisseseadmisel sooviti, et pangad annavad nii oma panuse finantsriskide paremaks maandamiseks. Ka loodeti karistada spekulante, kes olevat arvutialgoritmide abil tehtavate tehingutega poliitikute arvates kõigis neile arusaamatutes turuliikumistes süüdi. Ei aidanud ka Rootsi endise rahandusministri Bo Lundgreni manitsused, et tema koduriik on selle kolgata tee ilma vähemagi tulemuseta möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel läbi käinud. Finantstehingute maks jõustus Eestis 2016. aastal ning sellega kohaldati võlakirjade ja aktsiatega kauplemisele 0,1% ning tuletisinstrumentide kasutamisele 0,01% maksumäär.

Peeter paneb dokumendikasti riiulisse tagasi ning käivitab arvuti. Tal tekib soov uurida veidikene kohaliku aktsiaturu tehingustatistikat. Hansapanga, Eesti Telekomi ning Norma aktsiate noteerimise lõpetamise järel kuivas kokku nii Tallinna börsi käive kui tehingute aktiivsus. Peetrile meenuvad jutuajamised tuttava maakleriga, kes oli maininud, et ilma välisinvestorite ostuhuvita pole meie turule mingit elavnemist oodata. Eriti nukraks muutus olukord finantstehingute maksu kehtestamise järel, kui veelgi halvenenud likviidsuse tingimustes unustasid välisinvestorid Tallinna börsi sootuks. Kohalikud väikeinvestorid olid õnnetud ning enamik neist kolis enda investeeringud ümber Skandinaavia ning USA börsidele, mis olid kapitali vastu endiselt sõbralikult meelestatud. Rahulolematus kasvas ka ettevõtjate seas. Osa neist loobus derivaatide maksustamise tõttu valuutariskide maandamisest ning said haiget, kuna USA dollar jätkas euro vastu kiiret tugevnemist. Pensionifondide tootlused langesid, sest tehingute tegemine ning riskide maandamine olid muutunud kallimaks. Ettevõtjad ei soovinud enam oma firmade võlga noteerida Eestis, sest investorid küsisid selle eest kõrgemat riskipreemiat.

2018. aasta jaanipäeva eel raputas kohalikku finantsturgu Tallinki uudis alustada enda aktsiate noteerimist Tallinna börsi asemel Helsinkis. Põhjendusena toodi välja parem ligipääs odavamale kapitalile ning hüppeliselt paranev aktsiate likviidsus.  Sulgemisohtu langenud kohalik börs sundis poliitikuid tõsiselt juurdlema finantstehingute maksu kasuteguri üle. Sooritatud kalkulatsioonidest vaatas vastu karm tõde – Tallinna börsi keskmine päevakäive oli väiksem kui Pirita selveril, soovitud maksud ei laekunud ning usaldus oli kadunud. Meie finantsturg ei olnud enam konkurentsivõimeline.

Peeter sulgeb arvuti ning avab värske Financial Timesi. Maailma aktsiaturgude ülevaate lugemise järel silmab ta viimaks uudist, et Eesti otsus loobuda finantstehingute maksust ning erastada mõningad edukad riigifirmad, mis on nüüd taas Tallinna meelitamas börsile välisinvestoreid. Targa investorina haistab ta võimalust, haarab telefoni ning palub tuttaval maakleril osta homme Tallinna börsi avanedes sealsete juhtivate firmade aktsiaid.