• Jaga lugu:

    Investori hirm ja unistus

    Tarmo TanilasFoto: Eiko Kink

    Peeter istub kodus kaminatule ees ja silitab rahulolevalt vuntse. Mõelda vaid – lõpuks ometi on lootust, et kodumaisele finantsturule saabub elu, kirjutab Swedbanki privaatpanganduse investeeringute juht Tarmo Tanilas.

    Möödunud kevade parlamendivalimiste tulemusel moodustatud uus koalitsioon otsustas tänasest alates tühistada viimased neli aastat Eestis kehtinud finantstehingute maksu. Kogenud investorina mäletab Peeter hästi Tallinna börsi kuldaegu üheksakümnendate aastate keskel ning sellele järgnenud madalseisu.
    Peeter liigub elutuppa ning avab dokumendikasti, kus ta hoiab oma elu edukamaid börsitehinguid. Luitunud kollaselt paberilt vaatab vastu tehingukinnitusena maakleri allkiri, mille kohaselt on Peeter vahetult pärast USA kaksiktornide kokkukukkumist ostnud 1000 Eesti Telekomi aktsiat 42 krooniga ühe aktsia eest. Järgneva kaheksa aasta jooksul kuni TeliaSonera poolt esitatud 93kroonise ülevõtmispakkumiseni laekus Peetri arvelduskontole enam dividende, kui ta aktsiate ostmisel nende eest tasus.  Peetril oli kahju oma rahalehmast loobuda.
    Lehman Brothersi pankroti järel aastal 2008 polnud maailm enam endine. Kommertspangad olid võtnud liiga suuri riske ning riikidel kulus väga palju maksumaksjate raha nende päästmiseks. Poliitikute poolne karistusoperatsioon ei jäänud tulemata ning see päädis finantstehingute maksu kehtestamisega üheteistkümnes euroala riigis. Rootsi, Suurbritannia ja Luksemburg olid karmimad maksu vastu võitlejad. Viimastega olid solidaarsed ka teised põhjamaad koos Läti ja Leeduga. Eesti, kes Nõukogude Liidu ajal oli harjunud täitma rumalaid Vene seadusi saksa täpsusega, jätkas samasugust liini, kehtestades kaheldava väärtusega maksu mittemidagiütleva põhjendusega soovist töötada koos teiste euroala riikidega.
    Finantstehingute maksu sisseseadmisel sooviti, et pangad annavad nii oma panuse finantsriskide paremaks maandamiseks. Ka loodeti karistada spekulante, kes olevat arvutialgoritmide abil tehtavate tehingutega poliitikute arvates kõigis neile arusaamatutes turuliikumistes süüdi. Ei aidanud ka Rootsi endise rahandusministri Bo Lundgreni manitsused, et tema koduriik on selle kolgata tee ilma vähemagi tulemuseta möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel läbi käinud. Finantstehingute maks jõustus Eestis 2016. aastal ning sellega kohaldati võlakirjade ja aktsiatega kauplemisele 0,1% ning tuletisinstrumentide kasutamisele 0,01% maksumäär.
    Peeter paneb dokumendikasti riiulisse tagasi ning käivitab arvuti. Tal tekib soov uurida veidikene kohaliku aktsiaturu tehingustatistikat. Hansapanga, Eesti Telekomi ning Norma aktsiate noteerimise lõpetamise järel kuivas kokku nii Tallinna börsi käive kui tehingute aktiivsus. Peetrile meenuvad jutuajamised tuttava maakleriga, kes oli maininud, et ilma välisinvestorite ostuhuvita pole meie turule mingit elavnemist oodata. Eriti nukraks muutus olukord finantstehingute maksu kehtestamise järel, kui veelgi halvenenud likviidsuse tingimustes unustasid välisinvestorid Tallinna börsi sootuks. Kohalikud väikeinvestorid olid õnnetud ning enamik neist kolis enda investeeringud ümber Skandinaavia ning USA börsidele, mis olid kapitali vastu endiselt sõbralikult meelestatud. Rahulolematus kasvas ka ettevõtjate seas. Osa neist loobus derivaatide maksustamise tõttu valuutariskide maandamisest ning said haiget, kuna USA dollar jätkas euro vastu kiiret tugevnemist. Pensionifondide tootlused langesid, sest tehingute tegemine ning riskide maandamine olid muutunud kallimaks. Ettevõtjad ei soovinud enam oma firmade võlga noteerida Eestis, sest investorid küsisid selle eest kõrgemat riskipreemiat.
    2018. aasta jaanipäeva eel raputas kohalikku finantsturgu Tallinki uudis alustada enda aktsiate noteerimist Tallinna börsi asemel Helsinkis. Põhjendusena toodi välja parem ligipääs odavamale kapitalile ning hüppeliselt paranev aktsiate likviidsus.  Sulgemisohtu langenud kohalik börs sundis poliitikuid tõsiselt juurdlema finantstehingute maksu kasuteguri üle. Sooritatud kalkulatsioonidest vaatas vastu karm tõde – Tallinna börsi keskmine päevakäive oli väiksem kui Pirita selveril, soovitud maksud ei laekunud ning usaldus oli kadunud. Meie finantsturg ei olnud enam konkurentsivõimeline.
    Peeter sulgeb arvuti ning avab värske Financial Timesi. Maailma aktsiaturgude ülevaate lugemise järel silmab ta viimaks uudist, et Eesti otsus loobuda finantstehingute maksust ning erastada mõningad edukad riigifirmad, mis on nüüd taas Tallinna meelitamas börsile välisinvestoreid. Targa investorina haistab ta võimalust, haarab telefoni ning palub tuttaval maakleril osta homme Tallinna börsi avanedes sealsete juhtivate firmade aktsiaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Süüdistus: elektriautofirma asutaja eksitas investoreid
USA föderaalprokuratuur süüdistab Nasdaqil noteeritud elektriautode arendaja Nikola asutajat ja endist juhatuse esimeest Trevor Miltonit investorite eksiteele viimises.
USA föderaalprokuratuur süüdistab Nasdaqil noteeritud elektriautode arendaja Nikola asutajat ja endist juhatuse esimeest Trevor Miltonit investorite eksiteele viimises.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Kui kasv jätkub, siis augusti lõpus võib oodata 2000 nakatunut päevas
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.