• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa soovitab julguse ja innovatiivsuse näitena puidust pilvelõhkuja rajada, sest pole ühtegi head põhjust see tegemata jätta.
Pirko Konsa
  • Pirko Konsa
  • Foto: Raigo Pajula
Võib kõlada uskumatuna, kuid puidust pilvelõhkujat üks Eesti ehitusettevõte Tartus ehitab: maailma kõrgeimat, 14-korruselist puitmaja. Uhke, kas pole? Jah, oskame Eestis ehitada nii innovatiivseid elamuid, mis on seejuures tehtud ainsast taastuvast ehitusmaterjalist ehk puidust. Võime olla uhked enda üle. Ja uhked ka selle üle, et oleme Euroopa Liidu suurimad puitmajade eksportijad. Uhkust ei saa aga tunda selle üle, et ka see maailma kõrgeim puitmaja on ekspordiartikkel. See Tartus valmis tehtud maja püstitatakse hoopis Norras, Bergenis. Lihtsalt seepärast, et Eestis pole nii innovatiivsed lahendused lubatud.
David Cotter (2001) kasutas meeste ja naiste ning vähemuste ebavõrdsusest ühiskonnas rääkides klaaslae (glass ceiling) mõistet. Klaaslae all mõistetakse nähtamatuid barjääre, mis ei lase naistel ja vähemustel jõuda tööturul kõrgematele positsioonidele, olenemata nende kvalifikatsioonist. Oleme Eestiga täna globaliseeruvas maailmas innovatiivsuse klaaslae alla lõksu jäänud: olenemata me kvalifikatsioonist, ei ole meil võimalus teatud tehnoloogiaid Eestis kasutusele võtta. Ainus, mida teha saame, et neid teadmisi ja oskusi ära kasutada, on need Eestist välja eksportida. Üsna nukker ju.
Oleme olukorras, kus unistame suurtest asjadest, mis muudaks inimeste igapäeva elu kvalitatiivselt paremaks: olgu selleks läbimurre nanotehnoloogias, geeniteadustes või milleski kolmandas. Aga tegelikult on meil täna juba olemas teadmised ja oskused, et see kvaliteedihüpe mingis teises valdkonnas ära teha. Probleem on vaid selles klaaslaes, millest tuleb läbi murda. Puitpilvelõhkujate puhul on klaaslaeks hall ala seadusandluses, mis tuleneb me teadmatusest nende majade kvaliteedi ja turvalisuse osas. Praktilised oskused on meil ettevõtete näol küll olemas, kuid puudu on näiteks teadmised materjalide kvaliteedist ning tuleohutusest.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele