• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,89
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,89
Tööandja turunduse eesmärk on saada omale turult parim tööjõud ning rakendada oma töötajad maksimaalse pühendumisega ettevõtte tulemustesse panustama.
Paavo Heil
  • Paavo Heil
  • Foto: Andres Haabu
Inimressurss on enamiku Eesti ettevõtete jaoks kõige olulisem sisend, mis väärtust loob. On kaks võimalust kasvatada ettevõtte äritulemust: 1) suurendada sisendite (antud juhul töötajate) hulka; 2) muuta sisendid efektiivsemaks (sama hulga sisendite abil toota rohkem lisaväärtust).
Enamiku lääneriikide, aga ka Eesti demograafiline situatsioon on pannud ettevõtjad olukorda, kus ettevõtte kasvu peamine piirang ongi asjaolu, et sisendeid (töötajaid) enam kõigile ei jätku. Veel enam - sisendite saadaolev kogus turul väheneb kiiresti.
Eestis tegutsevad ettevõtjad on seni enamasti kasutanud ühte kahest strateegilisest lähenemisest. Esiteks, selleks, et töötajate arv ei langeks, tõstetakse palgakulusid tootlikkusest kiiremini. Sellise käitumise kinnituseks olgu näiteks 2014. aasta kolmanda kvartali andmed, mil Eesti ettevõtete koguskasum langes aastaga võrreldes 7% ning samal ajal tööjõukulud kasvasid 8% (summaarselt oli kasv kokku 200 miljonit eurot kvartalis). See on päris kallis hind selle eest, et tootmine saaks samas mahus jätkuda. Lühikeses perspektiivis kindlasti ka toimiv, kuid pikemaajalises perspektiivis pole sellised ettevõtted ei jätkusuutlikud ega ka omanikule atraktiivsed. Sellise käitumise tulemusel näeme varsti investeeringute, aga ka töökohtade lahkumist Eestist.
Kes siis saavad omale piiratud ressursi tingimustes parimad töötajad? Töötajate värbamisel tehakse tihti see viga, et otsitakse parimat. Tegelikult on vaja sobivaimat töötajat – väärtushinnangute, motivatsiooni ja alles seejärel oskuste poolest sobivaimat. “Parim” saab öelda ainult oskuste kohta ja oskusi on võimalik arendada, kui on motivatsiooni. Seega edukad pole mitte tugevamad, suuremad ja jõukamad ettevõtted, vaid need, kes positsioneerivad oma tööandja väärtuspakkumise täpsemini, sihtgrupile sobivaimalt.
Sobivaimate ligimeelitamiseks on vaja teadlikult kujundatud tööandja brändi – ettekujutust töötaja peas sellest, miks on teie ettevõte parim koht töötamiseks, millist asja teie ettevõte ajab, mille pärast teie kliendid ilma teieta hakkama ei saa. Sobiv töötaja väärtustab kõrgelt teie organisatsioonikultuuri, juhtimis- ja suhtlemismeetodeid, inimesi, töökeskkonda, eesmärke, jne. Tarbijaturundusega paralleeli tuues võib eelneva loetelu nimetada tootearenduseks. Tööandja turunduse puhul on tootearenduse subjektiks ettevõte ise. Turundaja uurib välja, mida töötajad vajavad ning ettevõtte “tootearendustiim” eesotsas tippjuhiga kujundab ettevõtte sellele vastavaks.
Tööandja turundus on multidistsiplinaarne valdkond, mis kombineerib strateegilise juhtimise, organisatsioonikäitumise, inimressursijuhtimise ja turunduse valdkondade kompetentsid. Oskuslik tööandja turundus vähendab märgatavalt ettevõtte palga- ja värbamiskulusid ning tõstab tööjõu tootlikkust. Need on näitajad, mis on olulised igale ettevõtte juhile.
Tööandja brändi loomine algab tippjuhist, kuna ta on ettevõtte strateegia, organisatsioonikultuuri ja juhtimismetoodika esmane allikas. Viimased aga on tööandja brändi tuumaks. Ilma juhi osaluseta loodud tööandja bränd on kui ilma kaptenita laev. Ujub küll, kuid mitte sinna, kuhu vaja, ning tormise ilmaga kipub põhja minema.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele