Marta Jaakson • 12. märts 2015 kell 4:30

Gangreen ettevõtluskeskkonnas

Marta Jaakson  Foto: Andras Kralla

Eesti on uhke oma ettevõtluskeskkonna üle, kiidab head maksusüsteemi ja seda, kui lihtne on ettevõtet luua. Ettevõtete lõpetamisega on meil aga täbarad lood. See tagumine jalg muutub vaikselt mustaks, kirjutab ajakirjanik Marta Jaakson.

Varsti võime end reklaamida riigina, mis pakub tasuta ja kontrollimatut likvideerimisteenust ja sunnib tagajärgedega tegelevat maksuametit ettevõtjaid kiusama.

Kuidas siis Eestis tavaliselt ettevõte elu lõpetatakse? Pankrotti kasutatakse vähem kui varem, aga sageli tehakse seda n-ö poole vinnaga, kantides enne vara välja, kui keegi jõuab seda nõudma hakata. Enamasti aga unustatakse firma äriregistrisse kustutamist ootama nagu suveks võetud kutsikas suvila külge ketti.

Teine, palju kasutatud alternatiiv on firma andmine variisikule. See tõi riigile eelmisel aastal 35 miljonit eurot maksukahju. Professionaalse likvideerija teenuse kasutamine jätaks raha alles nii mõnelegi võlausaldajale, kes praegu jääb tühjade taskutega.

Mõni lahendus on tegelikult lausa varnast võtta:

1. Praegu peab võlausaldaja, kellel taskud juba niigi tühjaks tehtud, panema oma võlasummast mängu veel kenakese protsendi, et võlg tagasi saada. Kõlab lausa koomiliselt olukorras, kus enamik Eestis registreeritud pankrotipesadest on tühjaks kanditud. Siin on kaks võimalust: riik annab pankrotihaldurile jõudu juurde või tuleb menetluse eest hakata tasuma võlglasel.

2. Ärikeeldu ja majandustegevuse keeldu kasutatakse Eestis väga vähe. Selle võimaluse kasutamise võiks seaduse abiga lihtsamaks muuta.

3. Lõpetada kontrollimatu ja riigi pakutav tasuta likvideerimisteenuse osutamine. Pigem on mõistlik, et ettevõtja kasutab firma mahamatmiseks professionaalset likvideerimisteenust ja maksab selle eest ise.

4. Vastutusotsus on küll võimalus, ent seda ei saa enamasti kasutada tavaline võlausaldaja. Võlgadega ettevõtte müük võiks olla praegusest keerulisem.

Hetkel kuum