Jaak Naaber • 17. aprill 2015 kell 8:30

Riik tõmmaku kõigepealt oma kulud kokku

Jaak Naaber  Foto: Erakogu

Võimuleppe lubaduste täitmise katteallikat tuleb otsida esmajoones avaliku sektori kulude kärpimise kokkuhoiust, leiab ettevõtja Jaak Naaber.

Kõige suurem koalitsioonileppe lubadustega seotud kära käib kütuseaktsiisi tõstmise ümber. Kütusefirmad on kütuseaktsiisi tõusu mõjuna esile toonud, et suurenevad väljaminekud kütusele, toidule jm tegevustele, kasvab maksupettuste arv, transpordifirmad hakkavad kütust tankima Lätis jne. Valitsus seevastu leiab, et kütusemüüjad hindavad aktsiisimäärade tõusu mõju üle ning teevad seda isiklikke huve arvestades. Rahvas pidavat mõistma, et lähiaastate palgatõusu valguses ei panda aktsiisitõusu tähelegi, kuna otsene heaolu ei vähenevat. Tavakodanik on aga hämmingus ja hirmunud – Facebooki kommuuni on koondunud ligemale 60 000 kodanikku, kes nimetavad kütuseaktsiisi tõstmist kuriteoks ja on otsustanud astuda valitsuse tegevuse vastu avalikult välja.

Turismisektor on majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise vastu. Turismisektori mure on rahvusvaheliste pingete taustal mõistetav. Statistikaameti andmetele tuginedes on välisturistide arv aastataguse ajaga võrreldes märgatavalt vähenenud – kõige enam vähenes Venemaalt ja Soomest saabuvate turistide hulk. Lisaks räägib valitsuse otsusele vastu Läti ja Leedu majutusteenuste käibemaksuerisuse kaotamine ja selle kiire taastamine. Läti ja Leedu kaotasid erisuse veel ajal, mil majandus ja rahvusvahelised suhted naabritega olid märksa paremad. Turismifirmad on seisukohal, et paljud neist ei suuda hinnatõusuga toime tulla. Lisaks külmutatakse palgad ja investeeringud. Arusaadavalt on selles kontekstis igasugune hinnatõus majutusasutustele vastuvõetamatu.

Tulumaksutagastuse plaan on kaheti tõlgendatav. Miinimumpalga saajatele on lisaraha elulise tähtsusega. Ent kuidas eristada reaalset miinimumpalga saajat omakasupüüdjast? Eelnõu eesmärk peaks olema ümbrikupalga saamise või maksmise motivatsiooni täielik kaotamine, mida erinevaid majandusharusid arvestades saavutada pole võimalik.

Aktsepteerida ei saa valimislubaduse jõuga läbisurumist. Kui selgub, et koalitsioonilepingusse lisatud punktiga ei saavutata parimat võimalikku tulemust, võiks kaaluda muudatuse elluviimisest loobumist.

Ettevõtjad näevad iga päev vaeva, et suurendada tootlikkust ja efektiivsust, mille juures on määrava tähtsusega kulude kokkuhoid. Seega olekski mõistlik kõigepealt kriitiliselt üle vaadata avaliku sektori kulutused. Kui jagada koalitsioonileppe maksumus nelja järgneva aasta peale võrdselt, siis tuleks valitsusel seada eesmärgiks hoida kulusid kokku ühe aasta kohta 75 miljonit eurot, mis moodustab 2015. aasta riigi eelarvest alla 1%. Alles pärast avaliku sektori kulude kriitilist analüüsi võiks kõne alla tulla mõningane kütuseaktsiisi tõus või majutusteenuste käibemaksuerisuse kaotamine – ja sedagi juhul, kui see osutubki enam ilmtingimata vajalikuks.

Hetkel kuum