Jaga lugu:

Mida nad minu rahaga teevad?

Kristi Saare.  Foto: Erakogu

Kahe ja poole aastaga sotsiaalpangandusse investeerides olen oma raha 5 ja 10 euro kaupa välja laenanud umbes 500 eestlasele ning paarisajale soomlasele ja hispaanlasele, kirjutab investorist õpetaja Kristi Saare.

Igaöiste tagasimaksete ja laenuprotsentide keskmiste taga on aga päris inimesed, kes kõik ühel või teisel moel minu raha oma kasuks on tööle pannud – mida nad siis sellega teevad?

Kuigi alustades on täiesti võõrastele inimestele interneti teel raha välja laenamine hirmutav, siis õnneks on suurem osa laenuvõtjaid ikkagi selliseid, kes oma raha tagasi maksavad. Iga väljamineva laenuga on ikka väike kahtluseuss hinges, et kas just see inimene ikka täidab korralikult oma laenukohustusi? Oma tänast laenuportfelli vaadates näen, et suur osa laenajaid on näiteks oma kiirlaene tagasi maksnud ja loodetavasti enam nende lõksu ei lange. Osa minu poolt välja laenatud rahast on krohvina mõne korteri seinas, märkimisväärne osa mõnes turismisihtkohas kokteilide vastu vahetatud ning sajad eurod sõidavad uuemate või vanemate autode vormis Eestimaa teedel.

Esimene laenuvõtja, kellele ma hoolikalt valides 2012 laenu andsin oli alguses tubli tagasimaksja. Teisel investeerimiskuul tema pealt teenitud 69 eurosenti ei olnud küll esialgu just väga motiveeriv, selle raha eest ei saa igas poes isegi saiakest osta. Esimeste laenude tagasimaksetega oli minust saanud investor – kuigi sentide kaupa tagasimaksed ei tekitanud just julgust uhkelt teatada, et olen nüüd investor. Järgneval kuul oli teenistuse kasv lausa kahekordne – 1,5 euroni! Nüüdseks on esimene tubli laenumaksja pankrotistunud ning koos temaga on veel ilma peal laiali umbes 60 laenuvõtjat, kes loodetavasti kunagi koos viivistega mulle raha tagasi maksavad.

Sotsiaalpangandusega alustades kontrollisin iga päev, kas minult laenu võtnud isikud on ikka oma kuumaksed maksnud. Esimeste laenude pankrotistumisega olid tunded vastandlikud . Ratsionaalne mõtlemine ütles, et raha tuleb kunagi ikka kohtute kaudu tagasi ent isiklikus plaanis oli keeruline mitte kurjaks saada – mis mõttes nad on laenanud minu raha ja siis lihtsalt ei maksa seda tagasi? Pankrotid on aga paratamatus, millega tuleb sotsiaalpanganduses leppida ning individuaalsete laenude asemel tuleb keskenduda suuremale pildile. Kuigi on neid, kes raha tagasi ei, siis nüüdseks suudan laenuportfelli vaadata selle pilguga, et keskmine laenumaksja maksab siiski oma raha tagasi. Kuigi niisama hea tunde jaoks oleks tore, kui ka kunagine kõige esimene laen siiski ka lõpuks tagasi tuleks.

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum