Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Roosaare EfTENi uuest fondist: vaatan mängu kõrvalt

    Väikeinvestor Jaak Roosare.Foto: Andres Haabu

    Kuigi EfTENi uus kinnisvarafond tundub huvitav, ei pruugi ajastus olla kõige parem, kirjutab väikeinvestor Jaak Roosare oma blogis.

    Eile tuli pikalt oodatud uudis, et ka “inimene tänavalt” saab lõpuks ärikinnisvarasse investeerida. Nimelt kuulutas EfTEN välja uue kinnisvarafondi avaliku pakkumise, minimaalse sisseostuga 10 000 eurot. Minu teada oli varasemalt minimaalne summa investeerimiseks 500 000 eurot, nii et seekord antakse võimalus oluliselt suuremale investorite ringile. Mida pakkumisest arvata ja kas ka ise sinna investeerida?
    Mõni aasta tagasi, kui panin kokku RSÕ („Rikkaks saamise õpik“ – toim) esimest trükki, tundsin EfTENi fondide vastu tõsisemat huvi, sest mingit muud passiivset kinnisvarasse investeerimise võimalust Eestis polnudki. Siis oli minimaalne investeering minu mäletamist mööda 100 000 eurot ja ettevõttel läks väga hästi.
    Olen ka ise EfTENi klient, maksame oma Lauteri 5 kontori eest igal kuul neile ligi 1200 eurot + kommunaalid ja selle käigus olen aru saanud, et ärikinnisvara väljaüürimine on oluliselt mõnusam tegevus, kui eraisikutega maid jagada. Kõik kulud alates akende pesust ja lõpetades lambipirnide vahetamisega tasub üürnik. Pole ka erilist puuküürniku riski. Ainuke suur puudus (ja risk) on laias laastus vakantsus ehk siis olukord, kus ruumid on tühjad ja huvilisi pole. Ja paraku on see ka peamine põhjus, miks ma ei julgeks liiga uljalt praegu ärikinnisvarasse panustada.
    Kinnisvarasektoris aktiivsemalt tegutsevad investorid võib laias laastuks jagada kaheks – need, kes usuvad, et buum on käes, ja need, kes usuvad, et buum lõppeb kohe-kohe krahhiga. Kuulun ise pigem esimesse gruppi (mulle meeldis Investeerimisklubi intervjuu Ergo Mõttusega, kes vastas krahhi küsimusele, et eelmine kord ennustati ka juba 2004. aastast alates krahhi) ja usun, et pidu ilmselt veel veidi jätkub.
    Kuid veidi ettevaatlikuks teeb see küll, et järjest rohkem tuleb kinnisvaraturule uut ja ilma kogemuseta raha. Seda nii ühisrahastuse, arenduste kui ka hüpoteeklaenude kaudu. EfTENi kontekstis pean silmas seda, et paljud 10 000 eurot investeerivad inimesed pole varem ilmselt üürikinnisvarasse panustanud. Viimase paari kuu jooksul olen saanud pakkumisi kinnisvara rahastuseks rohkem kui eelmiste aastatega kokku. Siin ehk mängib teatavat rolli muidugi ka RSÕ populaarsus.
    Ma ei hakka kogu EfTENi pakkumist ümber jutustama. Huvitav on asja juures, et pakkumises saavad osaleda ainult Swedbanki kliendid (meenub üks IPO, kus aktsiate saamiseks pidi koju ajalehe tellima). Ma ei hakka ka vinguma kõrge haldustasu üle, sest oleme ausad – EfTENi võlu ongi see, et “ostad ja unustad”, ja selle eest peabki ju maksma.
    Pigem tooksin negatiivsena esile asjaolu, et ajastus ei tundu mulle just kõige parem. Umbes nagu, et kui Arno oli isaga koolimajja jõudnud, oli kinnisvarabuum juba lõppemas. Eelmine kord kasutasin sama lauset Arco Vara IPO kohta. See nüüd ei tähenda muidugi, et kõik praegu ärikinnisvara ostvad inimesed peaksid raha kaotama – kindlasti on turult võimalik leida häid tehinguid ja tootlusi. Kuid ilmselt oluliselt vähem kui 5–6 aastat tagasi. Ja mul on tunne, et paari aasta pärast võib vabalt juhtuda, et turg on külmem kui praegu.
    Samas pole EfTENil muidugi kohustust kohe oma 100 miljonit eurot (36 miljonit eurot omakapitali + pangalaen) kuhugi betooni valada – on ka võimalus, et nad ootavad samuti (poliitiliselt) ärevamaid aegu ja saavad osta välja mõned hirmunud välisinvestorid. Kuigi omast kogemusest oskan öelda, et kontol seisev raha hakkab ikka sügelema, eriti kui selle eest teenustasu pakutakse.
    Kokkuvõttes teeb igaüks oma otsused ise ja on tore, et väikeinvestoritele on ligipääsetavaks tehtud ka ärikinnisvara üüriturg. Senini on ju ühisrahastus pakkunud valdavalt kas arendus- või hüpoteeklaenude tehinguid. Kindlasti tasub riskidega ka arvestadada. Kuna mul endal on kinnisvaraga seotud positsioonide maht niigi suur, siis esialgu vaatan ise seda mängu kõrvalt.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.