Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic vajab eraraha

    Indrek Neivelt.Foto: Eiko Kink

    Eesti võiks Rail Balticu omafinantseeringu jaoks kaasata eraraha, kirjutab endine pankur Indrek Neivelt oma blogis.

    Rail Balticu üle kahtlesin ma poolteist aastat tagasi. Ei uskunud ma siis ega usu ka täna, et see piisavalt kasutust leiab ja ära tasub. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus isegi olemasolevale raudteele on vaja hakata peale maksma. Seda poleks ma küll mõni aasta tagasi uskunud, et peame hakkama Eesti Raudteele peale maksma. Lennuliiklusele maksame. Praamidele maksame. Siseriiklikust rongiliiklusest ja tasuta ühistranspordist rääkimata. Aga maksjaid jääb iga aastaga vähemaks.
    Praegu tundub, et Rail Balticu projektis uskujaid on veelgi vähemaks jäänud. Reisijate vedamisse ei usu enam ka asjamehed ise. Pealegi lendab nüüd Berliini ka otselennuk. Poolteist tundi ja oled kohal. Väga mugav. Hinnalt odavam, kui raudteed mööda sõita.
    Kesine kaubavedu
    Kaubavedu on kogu aeg selline udune olnud. Üldiselt ei ehitata kaupade vedamiseks raudteed mereteega paralleelselt, sest merd mööda kaupa vedada on alati oluliselt odavam.
    Siis on veel argument, et soomlased on väga huvitatud ja nemad hakkaks oma kaupa raudteed mööda vedama. Ma kahtlen selles väga. Kui see oleks tõsi, siis ei oleks midagi lihtsamat, kui võtta Soome raudteefirmalt garantii vähemalt poolele vajaminevast kaubavoost. Kui keegi tahab kaubanduskeskust ehitada ja pangast laenu saada, peab ta tooma tulevaste suuremate rentnikega eellepingud. Selleks, et riskid oleksid maandatud. Nii käituvad kõik korralikud pangad üle maailma. Aga kaubanduskeskus on võrreldes raudtee projektiga väga pisikene.
    Ei ole midagi loogilisemat kui oma potentsiaalsetelt klientidelt vajalike kaubakoguste kohta korralik garantii võtta. Mitte lihtsalt kiri, aga garantiikiri. Kui partnerfirma ei ole piisavalt tugev, siis tuleks ka pangagarantii lisaks. Erasektoris ei saa keegi sellist summat jutuga, et naabrid on väga huvitatud. Nõutakse garantiisid. Piinlik on sellist asja isegi meelde tuletada.
    Sellega seoses on mul ettepanek vajaliku omafinantseeringu jaoks kaasata eraraha. Selleks, et viia kogu diskussioon projektist uuele tasemele. Muidu on nii, et ühel päeval loeme lehest, et riik võttis raudtee finantseerimiseks mitusada miljonit eurot laenu.
    Investeerimist ootavat raha erasektoril jätkub
    Kõik kohalikud investeerimispankurid räägivad, et inimestel seisab liiga palju raha pangakontodel ja börsil on vähe firmasid. Korraldame aktsiate avaliku müügi ja paneme aktsiad börsile. See oleks ka lakmuspaberiks, saamaks aru, kas projekt on elujõuline või mitte. Kas seda raudteed ka tegelikult vaja on või mitte. Missugustel tingimustel ja missuguste garantiidega sinna raha investeeritaks? Kas asjaga tegelenud ja tegelevad avaliku sektori töötajad oma isiklikku raha paneks sellesse projekti? Kui paneks, siis mitme kuu palga? Kas pensionifondid sinna meie ühist raha investeeriks?
    Kokkuvõttes kutsun üles olema võõra rahaga käitumises teistele eeskujuks. Saamaks kindlustunnet, et oleme raudtee ehitamisega õigel teel, müüme aktsiad ka erasektorile. See viiks diskussiooni hoopis uuele tasemele.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Tallinna Vee kasumist haihtus veerand Aastane marginaal kukkus pooleks
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Komisjon algatas Eesti suhtes viis rikkumismenetlust
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.
Eestil on aega kaks kuud, et vastata viiele Euroopa Komisjoni etteheitele, millest üks puudutab vaenukõne reguleerimise õigusnorme.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.