Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valime ja arendame pagulast

    Riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.Foto: Postimees

    Kui töötaks pagulasi valiv, arendav ja kaasav süsteem, poleks vaja karta ka võimalikku ühiskondlikku viha, leiab riigiteaduste dotsent Viljar Veebel.

    Kuni pagulased veel kohal pole, tuleks aega kasulikult tarvitada ja välja töötada jätkusuutlik pagulaste valimise ja harimise süsteem.
    Keskne tegur toimiva pagulaspoliitika saavutamisel on pagulaste hoolsa valimise ja hilisema arendamise metoodika. Selle eelduseks on meelekindlus ja südikus, mitte kaasa minna kolme ebaotstarbeka väitega, esiteks, et kõik juba ELi saabunud põgenikud on eelistatud neile, kes on veel põgenikelaagrites; teiseks, et kvoodi alusel tuleb vastu võtta kõik pagulased ilma õiguseta täiendavale valikule; ning kolmandaks, et vastu võtmine ise olevat juba suurem osa lahendusest.
    Peamiseks väljakutseks on esmalt testida võimalikult objektiivselt juba siia saabunud pagulased, tagamaks neile vajaliku täiendõppe ja rakenduse ning teiseks arendada välja tõhus süsteem veel väljaspool Eestit asuvate pagulaste hindamiseks ja valimiseks. Tekkima peaksid konkreetsed nimekirjad, mitu põgenikku ja milliste oskustega me ideaalis igal aastal vajame, sooviksime vastu võtta ja kuidas neid hiljem rakendaksime. Nende nimekirjade põhjal peaksid igale reale vastavalt tekkima testimis-, koolitus- ja töökarjääri arendusplaanid, mis ei ole kunstlikud, vaid reaalsetel vajadustel põhinevad ja osalt turu poolt toetatud. Need nimekirjad koos objektiivsete testimis- ja hindamistulemustega peaksid olema ka erasektori tööandjatele kättesaadavad ja aluseks pagulaste palkamisele.
    Eelistused pagulaste valimisel
    Pagulasi on võimalik võtta erinevatest piirkondadest ja erineva metoodikaga: Ukrainast Nigeeriani, kiites heaks kõiki variante või tehes hoolsat eeltööd ja valides ühekaupa iga tulevast ühiskonnaliiget. Eelkõige on mõtet võtta inimesi, kelle puhul lootus lõimuda on kõrgem ja kellel on ka tegelikult soov Eestisse jääda. Pagulaste valikul tuleks eelistada kahte gruppi: spetsialistid, keda meil on vaja, ja võimalikult noored orvud, kelle integreerumislootus on kõige kõrgem.
    Juhul kui peame oma oskust moslemite lõimimiseks veel ebapiisavaks, tuleks algust teha kristlastest pagulastega. Oluline on tulemuslikkus. Praegu oleme neist kolmest printsiibist paraku just võimalikult kaugel, seistes silmitsi survega võtta vastu täisealisi hariduseta (või meile teadmata haridusega) noori moslemimehi, kellest enamik olid enne teele asumist kohaliku jõukama grupi hulgas (kuivõrd suutsid endale laevapileti osta), kes lõimuvad raskelt ja tõenäoliselt ei huvitu meie pakutavatest karjäärivõimalustest.
    Eraldi arutlust vajab noorte (alla 20aastaste) Ukraina põgenike teema. Kui Euroopa tasandil nn mitte-ametlikud kvoodid ikkagi eksisteerivad, oleks mõistlikum esialgu eelistada keeleliselt ja kultuuriliselt sarnasemaid Ukraina põgenikke Aafrika põgenikele, eelkõige tulenevalt sellest, et nendega oleks meil mõneti kergem oma pagulasprogramm toimivaks arendada. Siiski on ka Ukrainast tulijaid mõttekas testida ja valida saamaks spetsialiste, keda Eesti hädasti vajab (reaalainete vene keele oskusega õpetajad, arstid, insenerid, keevitajad jne).
    Pagulaste vastuvõtmisel ja toetamisel võiks võimalikult palju kasutada nn positiivset tingimuslikkust. Kui pagulane täidab programmi ja on hindajate näidikute põhjal integreerumisel edukas, siis peaksid sellele järgnema tema jaoks olulised preemiad. Kui aga tulemused lakkavad, siis peavad kaduma ka meeldivad toetusprogrammid ja boonused, näiteks võiks töötamisega kaasneda parem elamispind, mis tuleb aga taas kehvema vastu vahetada, kui töötamisest loobutakse.
    Pagulaste mõistmine
    Edukuse huvides tasuks pagulasi integreerimisel mõista rohkem ka inimlikul tasandil, paljud neist soovivad pigem saada edukaks (osta Mercedese), kui jääda igaveseks toetustest elama. Nad soovivad osaleda kultuuris ja spordis, soovivad oma lastele meeldivat ja turvalist elu Eestis ning on valmis selle eest ka vastu andma. Pagulaste elu Eestis ei pea käima meie arvelt, vaid vastupidi võib omada lisaväärtust ka meile. Kõigist pagulastest ei pea saama kõrgharitud spetsialistid, samas aga mitte ka liinitöölised.
    Kindlasti leidub mõnele neist töökoht Lotemaal või rannakohvikutes, maapiirkondades loomemajandust edendama, linnades rahvuslikku kööki pakkuma, klubidesse turvameesteks, hooldekodudesse vanurite hooldajateks, küladiskoriteks, kohaliku jalgpalliklubi treeneriks, aednikeks jne. Ehk teisisõnu tegema töid, mis vajalikud meile ja pakuks rõõmu neile. Suure tõenäosusega on 20 aasta pärast mitmed Eesti spordirekordid sisserändajate järglaste nimel ja hulk kohalikku popmuusikat toodetakse nende kaasabil.
    Ei ole vaja tarbetult omavahel siduda seda, et riigi hool omaenda kodanike ja laste eest on pöördvõrdelises seoses kuludega pagulastele. Need kulud võivad, aga ei pruugi tulla ühest potist. Meie eesmärk ongi seejuures, et ei tuleks ja et pagulaste programm 20 aasta lõikes oleks majandusliku plussmärgiga (nagu ka enda lastesse investeerimine). Riigi hool ja vastutus oma kodanike eest ei tohi ega peagi sõltuma kuludest pagulastele, kelle integratsiooniks tuleb vähemalt esimesel viiel aastal leida täiendavaid vahendeid Euroopa Liidu allikatest, erasektorist või laenuturult. Ka siin peaks Eesti olema Euroopa tasandil resoluutsem – ühtne finantseerimine olgu selgem ja jätkusuutlikum. Riik peab tundma ka selget vastutust vastuvõetud pagulaste keelelise, kultuurilise ja ühiskondliku harituse tagamiseks vähemalt viieks aastaks. See töö peab olema professionaalne ja pidev, mitte põhinema kiirustatud ja lihtsustatud hangetel või metoodikal.
    Hoiatavat statistikat Rootsist ja Saksamaalt teemal, et põgenikud ei integreeru ja elavad toetustest, tuleb tõsiselt analüüsida ja kasutada parema süsteemi ülesehituseks. Pagulasprogrammi läbikukkumine ei sõltu ainult ega isegi peamiselt pagulastest, vaid ikka vastuvõtva ühiskonna suutlikkusest oma reeglid kehtestada ja pagulased ühiskonna kasuks rakendada. Edukuse peamiseks mõõdikuks on tulevaste edukate töötajate ja maksumaksjate suhtarv vastuvõetutest. Siiski, mitte ainult pagulased ei pea õppima, kuidas elada koos eestimaalastega, vaid ka eestimaalased peavad õppima, kuidas pagulasi panna arenema ja panustama meile ühiskonnale vajalikus suunas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.