Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-Eesti ainulaadne võimalus

    Raul Pint.Foto: Raul Mee

    Eestil on ainulaadne võimalus pöörata oma e-eripära puhtaks sularahaks, leiab firmamatja Raul Pint.

    Märkimisväärne, kuid poolik samm selleks on tehtud e-residentsusega, mis praeguses vormis on Eestis mitteresideeruvatele välismaalastele pigem iselaadne kuuluvustunde või tunnustuse näitamise instrument. Tinglikult nagu klubikaart paljude teiste kliendikaartide hulgas.
    Samas on see kahtlemata igati otstarbekas Eestis alaliselt resideeruvatele välismaalastele või juba mingil viisil Eestiga tõsiselt seotud teiste riikide kodanikele.
    Planeeritud 10 miljoni e-residendini jõudmiseks on vaja mingit märkimisväärset n-ö rosinat koogi sees. Iga ärimees teab, et oma sihtgrupini jõudmiseks tuleb see kõigepealt defineerida, segmenteerida ning seejärel leida tee selle sihtgrupi südamesse ja ka rahakotti.
    Praegu on maailmas laiali kümneid miljoneid ekspatriaate ehk inimesi, kes subjektiivsetel kaalutlustel on lahkunud oma sünnimaalt ning resideeruvad kuskil mujal riigis. Jättes kõrvale kalevipojad ehk siis majanduspõgenikud, kes läinud rohkem arenenud riiki kõrgema palga jahile, ning ka pensionärid, jääb alles märkimisväärne hulk elujõulisi tegelasi, kelle patriotism on asendunud teiste kriteeriumitega. Olgu nendeks siis parem kliima, ilusamad tüdrukud/poisid, turvalisem ja kvaliteetsem elukeskkond laste üleskasvatamiseks vms.
    Valdavalt on tegu produktiivseimas eas inimestega, kellele elu sünniriigis on ennast ammendanud sõltumata sissetuleku suurusest. Päritoluriikide järgi ei ole väga lihtne üldistada, sihtgrupis on inimesi igalt poolt maailmast. Kõigil neil on mingi riigi kodakondsus, mida nad vahetada ei plaani, samuti on neil olemas resideerumisriik, kus neile mingil subjektiivsel põhjusel meeldib elada. Neil olemas oma töö või äri, mis loob neile sissetulekut. Sageli on sissetulek mingil viisil internetipõhine.
    Märkimisväärsel osal neist on aga teatav probleem n-ö ärilise kodusadamaga ehk siis kohaga, kus neil oleks registreeritud ettevõte ja kus nad saaksid vastu võtta oma äritregevusega teenitud raha. Kõrge maksukoormuse tõttu või muudel põhjustel ei taha nad oma sünniriigis ettevõtet registreerida. Lisaks sellele ei ole nende sünnimaal ehk siis passiriigil mingit seost ega ka mingeid teeneid nende praeguse äritegevusega.
    Elukohariigis tavaliselt puudub hästiarenenud tugiteenuste baas ning ka hästitoimiv internetipangandus. Samuti võib olla probleemiks märkimisväärne kultuuri- ja keelebarjäär. Näitena võib tuua internetivaldkonna äri ajava rootslase, kes elab juba aastaid Tais ja müüb mingit teadmistepõhist toodet või teenust üle interneti Austraaliasse. Tal puudub huvi ja ka mitteresidendina vajadus maksta oma teenitud tulu pealt ülikõrgeid makse Rootsi. Samas ei ole näiteks Tais välismaalasel võimalik mõistlikul viisil ettevõtet omada, sõltumata asjaolust, et ta on seaduslik resident.
    Katmata vajadused
    Praegu on selle turuosa katnud mingil viisil offshore-tööstus, kuid see ei kata selle segmendi tegelikke vajadusi. Lisaks sellele on offshore-temaatikal paratamatult juures maksudest kõrvalehoidumise lõhn, mis antud segmendi puhul ei ole õige. Nad ei ole kellegi maksuresidendid ning kuuluvad iseendale. Nad ei hiili maksudest kõrvale, nad ei resideeru passiriigis, nad ei teeni raha passiriigis, samuti ei teeni nad raha elukohariigis, vaid hoopis kulutavad seda seal. Samas puudub neil täiuslik instrument toimiva ärikeha ja panganduse kaudu.
    Äritegevus saab olla mõistlikult maksustatud ainult juhul, kui see toimub mingi riigi geograafilisel territooriumil. Väga paljud riigid vastavalt on nii ka oma seadusandluses sätestanud, osad jätnud selle kas teadlikult või kogemata märkamata.
    Eestil on olemas e-residentsus ja hästitoimiv internetipangandus. Puudu on vaid võimalus muuta e-residentsuse saamine kättesaadavamaks (näiteks Manila lähistel resideeruva hollandlase jaoks ei ole just väga ahvatlev sõita Tokiosse EV saatkonda sõrmejälgi andma). Samuti tuleks selle lähenemise realiseerimiseks luua ettevõtlusvormina mitteresidendi äriühing või siis maksuerisus, mis välistab vajaduse kohaliku maksuametiga suhtlemiseks. Headeks näideteks on Araabia Ühendemiraatide RAK IC äriühing või Hongkongi maksuseadustik.
    Tulubaas sellise mudeli puhul moodustub iga-aastasest äriühingu hooldustasust. Praegu kasutatavate mudelite puhul on välja kujunenud kulufoon umbes 800 eurot aastas äriühingu kohta, sõltumata  jurisdiktsioonist. Väga tõenäoliselt maksaks ekspatriaadist äriinimene suurima heameelega ligi 1000 eurot aastas selle eest, et tema ettevõtte on kusagil pisikeses, aga viisakas Euroopa riigis registreeritud, et tal on ID-kaardiga isiklik ligipääs korralikele ingliskeelsetele tugiteenustele ja et tal on hästitoimiv ingliskeelne internetipank.
    Samas kui aastamaks on näiteks 3 kuud maksetähtaja ületanud, kustub äriühing automaatselt registrist. Aastamaksu tasumisel koos mõõduka lisatasuga ennistatakse äriühing registrisse.
    Eesti edumaa teiste ees
    Ühtlasi võib ettevõtte omanik ka vahel olla huvitatud huvireisist riiki, millest ta enne polnud kuulnudki, kuid praegu asub seal tema ettevõtte virtuaalne ja hästitoimiv peakontor. Seega praegu on Eestil riigina reaalne võimalus võtta märkimisväärne osa ligi 5 miljardi dollari suuruse mahuga turust. Loomulikult tuleb selleks valdkonda mõista, vaeva näha ja kontseptsiooni oskuslikult turundada. Eelkõige tulla välja konnatiigikesksest mõtteviisist. Võimalused ja edumaa selleks on olemas ning üle poole tööst juba tehtud.
    Kokkuvõtlikult moodustaks e-residentsus koos eritüübilise äriühingu ning hea internetipangaga just selle kombinatsiooni, millest maailmakodanikest äriinimesed viimase kümnendi jooksul teravat puudust on tundnud. Seega on olemas märkimisväärne nõudlus teatavas segmendis, millest just Eesti riigil oma e-platvormidega oleks võimalik asjaliku tegutsemise korral oluline tükk haugata.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.