Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hankijale peab jääma valik

    Agris PeeduFoto: Rahandusministeerium

    Madalama hinna kriteeriumi kasutamist pole mõtet seaduse vormis keelata, kirjutab rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu.

    Dilemma, kas parim on hankida madalamat hinda või majanduslikku soodsust ehk väärtuspõhiselt, kandub aastast aastasse ning ükski seadusemuudatus siin iseeneslikku lahendust kaasa ei too. Kasulikum hankijatele on, kui huvigrupid töötavad koos välja valdkonna eripärasid arvestavad juhendmaterjali, mis oma näidistingimustega toetab hankijaid väärtuspõhiste hangete korraldamisel.
    Kõikides uue riigihangete seaduse eelnõu valmimise etappides on teemaks olnud ka hindamiskriteerium. Huvigruppide tagasiside näitab, et nii ettevõtjate kui ka hankijate endi seas ei ole ühist arusaama, kumb on mõistlikum, kas sihtida madalamat hinda või hankida väärtuspõhiselt ehk võitja määramiseks võetakse aluseks ka muid aspekte kui vaid hind, nt hilisemad hoolduskulud, töö teostamisel võtmetähtsusega isiku kogemus, olelusringi kulud vms.
    Riigihanked ei hõlma üksnes ehitamist või projekteerimist, vaid sisuliselt kõikide asjade, teenuste ja ehitustööde ostmist. Kui näiteks projekteerimishangetel nähakse väärtuspõhist hankimist ainuõige lahendusena, siis ehitushangetel võib sõltuvalt hankemahust ja objektist olla mõistlik rakendada kord madalama hinna kriteeriumit ja kord jällegi väärtuspõhist hankimist.
    Madalaim hind tohib riigihanke puhul olla ainukriteerium ainult juhul, kui hange on üheselt määratletud. Kui see nii ei ole, ütleb seadus, et siis peab hankija valima majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumi. Seega oleks ebaotstarbekas kunstlikult tekitada hindamiskriteeriumeid, kui olulised tehnilised tingimused on juba selgelt määratletud. See, kas konkreetsel hankel on tõesti kõik üheselt määratletud, ei puutu seadusse, kus on aastaid seisnud seesama tekst, et hankija peab eelistama majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumi.
    Huvigruppidega oleme jõudnud ühise arusaamani, et pole vaja keelustada madalama hinna kriteeriumi kasutamist, vaid see tuleks ikka jätta hankija valikuks. Kvaliteeti aitavad parandada keskne hankimine, eriala juhendid, eelotsused ja hanketeates põhjendamiskohustus, kui majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit ei kasutata. Seadus ei saa ja ka ei tohi olla ülereguleeritud ning seepärast oleks asjakohatu nõuda, et väärtuspõhisuse hindamise kriteeriumid saaksid valdkonnapõhiselt reguleeritud riigihangete seaduses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.