Hankijale peab jääma valik

Dilemma, kas parim on hankida madalamat hinda või majanduslikku soodsust ehk väärtuspõhiselt, kandub aastast aastasse ning ükski seadusemuudatus siin iseeneslikku lahendust kaasa ei too. Kasulikum hankijatele on, kui huvigrupid töötavad koos välja valdkonna eripärasid arvestavad juhendmaterjali, mis oma näidistingimustega toetab hankijaid väärtuspõhiste hangete korraldamisel.

Kõikides uue riigihangete seaduse eelnõu valmimise etappides on teemaks olnud ka hindamiskriteerium. Huvigruppide tagasiside näitab, et nii ettevõtjate kui ka hankijate endi seas ei ole ühist arusaama, kumb on mõistlikum, kas sihtida madalamat hinda või hankida väärtuspõhiselt ehk võitja määramiseks võetakse aluseks ka muid aspekte kui vaid hind, nt hilisemad hoolduskulud, töö teostamisel võtmetähtsusega isiku kogemus, olelusringi kulud vms.

Riigihanked ei hõlma üksnes ehitamist või projekteerimist, vaid sisuliselt kõikide asjade, teenuste ja ehitustööde ostmist. Kui näiteks projekteerimishangetel nähakse väärtuspõhist hankimist ainuõige lahendusena, siis ehitushangetel võib sõltuvalt hankemahust ja objektist olla mõistlik rakendada kord madalama hinna kriteeriumit ja kord jällegi väärtuspõhist hankimist.

Madalaim hind tohib riigihanke puhul olla ainukriteerium ainult juhul, kui hange on üheselt määratletud. Kui see nii ei ole, ütleb seadus, et siis peab hankija valima majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumi. Seega oleks ebaotstarbekas kunstlikult tekitada hindamiskriteeriumeid, kui olulised tehnilised tingimused on juba selgelt määratletud. See, kas konkreetsel hankel on tõesti kõik üheselt määratletud, ei puutu seadusse, kus on aastaid seisnud seesama tekst, et hankija peab eelistama majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumi.

Huvigruppidega oleme jõudnud ühise arusaamani, et pole vaja keelustada madalama hinna kriteeriumi kasutamist, vaid see tuleks ikka jätta hankija valikuks. Kvaliteeti aitavad parandada keskne hankimine, eriala juhendid, eelotsused ja hanketeates põhjendamiskohustus, kui majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit ei kasutata. Seadus ei saa ja ka ei tohi olla ülereguleeritud ning seepärast oleks asjakohatu nõuda, et väärtuspõhisuse hindamise kriteeriumid saaksid valdkonnapõhiselt reguleeritud riigihangete seaduses.