Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas saada õnnelikuks?

    Eva-Maria Kangro

    Raha aitab luua õnnelik olemise eeldusi, aga need eeldused ise on hoopis turvatunne ja valikuvabadus, kirjutab • Psience OÜ partner, psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro.

    Psühholoogias ja majandusteadustes on ikka huvi tuntud, mis inimesi õnnelikuks teeb. Ja enesestmõistetavalt on seejuures luubi all ka maised hüved. Pole muidugi ime, et seos materiaalse toekuse ja õnnetunde vahel on kõike muud kui ühene.
    Tõsi, käitumisuuringud näitavad ikka ja jälle, et heal järjel inimesed tunnevad end keskeltäbi õnnelikumana kui need, kel nälg näpistab. Samas alates piirist, mil inimene saab lubada endale n-ö normaalset toimetulekut, muutub sissetuleku seos õnnega üsna ähmaseks. USAs tehtud uuringud on näidanud, et hoolimata elanikkonna elujärje märkimisväärsest tõusust, ei ole õnnetunde puhul põhimõtteliselt midagi muutunud.
    Raha annab vabadust
    Küll aga teeb vahe sisse see, kuidas rahast mõtelda ja mida millega võrrelda. Üldiselt on teada, et mida emotsionaalsemat laengut raha kannab, seda suurema tõenäosusega on platsis psühholoogilised ja sotsiaalsed pinged. Raha põhifunktsioon – anda meile vabadus liigutada sotsiaalseid süsteeme vastavalt oma vajadustele ja tunda end seeläbi turvaliselt – on ju olemuselt lihtne, kuid kujuneb reaalsuses märksa nüansirikkamaks.
    Õnnelikkuse skaalal on kehvemas seisus need, kelle kõrget võimu- ja prestiiživajadust toidavad materiaalsed välimäärajad ja sotsiaalne võrdlus. Ehtsale rahulolu- ja õnnetundele on lähemal need, kes kogu oma inimliku edevuse juures väärtustavad eelkõige terveid suhteid ja mõnusaid elamusi.
    Raha loob eeldusi
    Raha on seejuures üksnes vahend, mis aitab luua mõningaid eeldusi, et õnnelik olla. Nendeks eeldusteks on turvatunne ja valikuvabadus. Valiku- ja otsustusvabadusest võidavad omakorda tugevama täidesaatva võimekusega ajud ehk inimesed, kel on kõrge enesedistsipliin, vastutustunne, planeerimisoskus, suutlikkus kiusatustele vastu panna ja keerulistes olukordades paindlikult reageerida. Eks seda tüüpi inimestel on enamasti õnnestunud luua enesele ka stabiilne jalgealune.
    Kuid sagedamini näeme teistsugust skeemi: kiirelt saabunud hüvega kaasnev emotsioon (pole isegi vahet, kas eufooria või ärevus) ei jäta targale kaalutlemisele kuigivõrd ruumi ning järgnev tegutsemine võib päädida heal juhul lühiajalise joovastusega, mõnelgi puhul aga pigem koormavama väljavaatega.
    Aga probleem ei ole enesestki mõistetavalt rahas, vaid tundes, et kontroll kaob käest. Ja siis ta kaobki. Õnnelikkuse juures on määrav oma maailmas peremeheks olemise tunne.
    ***
    Mõned õnnenipid:
    Veeda aega inimestega, kes sulle korda lähevad.
    Võta ette seda, mida päriselt naudid ja väärtustad.
    Tunne mõnu ka pingutusest.
    Teadvusta, mida hetkel teed.
    Tarbi mõistlikult.
    Ära kahetse.
    Autor: Eva-Maria Kangro
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.