Eugen Veges • 12. oktoober 2015
Jaga lugu:

Riigilõivude suurendamine rikub seadust

Eugen Veges  

Riigilõivumäärade tõstmine on inimesed nii tuimaks teinud, et silm ka enam ei pilgu. Tegemist on aga tõsise seaduserikkumisega, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.

Valitsus kavandab taas uusi määrade muudatusi. Põhjenduseks tuuakse see, et mõningaid määrasid pole aastaid muudetud. Paljude määrade hüppeline tõstmine vaikitakse maha. Riigilõivumäärasid on aastate jooksul kergitatud jõudsalt vaatamata sellele, et riigilõivuseadus nõuab kulupõhimõtte järgimist. Määrad ei tohi ületada protseduurilisi kulutusi.

Riigilõivumäärade muutmise tendentsid kinnitavad, et Eestis kasutatakse riigilõive ka kodanike maksustamiseks. Kui see on nii, siis on tegemist tahtliku seaduserikkumisega, millele peaksid järgnema sanktsioonid. Kuluhüvitise seadust annab mitmeti tõlgendada, kuid riigilõivuseadus sellist mängumaad ei anna. Seaduste eiramine ei peatu, sanktsioone ei järgne.

Valitsus põhjendab riigieelarvega kaasnevaid riigilõivumäärade muutmisi sellega, et mõni riigilõivumäär on püsinud aastaid samal tasemel ega katvat üldise hinnatõusu tingimustes kaasnevaid otseseid kulusid. Arvutusi põhjendusele ei järgne, arvutust ei näidata. 

Määrad pole usutavad

Sõiduvahendi registrisse kandmise 130 euro suurune kulu pole Eesti palgataseme juures usutav. Abielulahutuse registreerimise kulu (100 eurot) pole tõepärane. Ka passi vahetamise eest 60 euro suurusel riigilõivul puudub põhjendus. Tegemist on ju keskmise palgasaaja kahe päevapalgaga (II kv mediaanpalk 794 eurot). Kohtus õiguste kaitsmine jääb keskmise sissetulekuga eestlasele unistuseks. 

Kui 2008. aastal maksis sõiduvahendi registrisse kandmine 63,91 eurot (1000 krooni), siis praegu maksab 130 eurot. Kasv üle 100 protsendi. Aasta eest oli passi väljastamise riigilõiv 28,76 eurot, nüüd 60 eurot. Kasv üle 100 protsendi. Kümne aasta tarbijahinnakasv oli kõigest 43 protsenti, riigilõivud kerkisid enam.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on juhtinud tähelepanu (õiguskantsleri 22. detsembril 2014 esitatud vaidlustuse kontekstis) sellele, et kulupõhisest kõrgemad riigilõivumäärad on põhiseadusega vastuolus ja et riigilõivudega riigile tulu teenimine ja muude kulutuste finantseerimine pole seaduslik tegevus. Kui tahame olla õigusriik, siis tuleb järgida seadusi.

Riigilõivudest laekub riigikassasse kopsakas summa. Tegemist on summaga, mis on suurem kui 1 protsent maksulaekumisest. Oluline pole aga isegi see, kas summad, mida riigilõivudena kogutakse, on suured või väikesed. Oluline on teadmine, et seaduseandja võib seadustele valikuliselt läheneda.

 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum