Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennuteenust võib sisse osta

    Taavi SimsonFoto: Erakogu

    Lennuteenuse sisseostmine tuleb Eestile odavam kui oma lennufirma pidamine, leiab Tehnikaülikooli nooremteadur Taavi Simson (Vabaerakond).

    Sisseostetud lennuteenus näeb välja nii, et Eesti riik maksab näiteks Lufthansale, Finnairile või Ryanairile selle eest, et nad lendaks teatud kuupäevadel ja kellaegadel Tallinna ja meile oluliste sihtkohtade vahel. Lennuteenuse eest tasumine toimuks kahe komponendina. Esimene osa oleks kindel fikseeritud summa iga lennu või liini eest, mis veenaks lennufirmasid lendama ka sellisesse ebapopulaarsesse sihtkohta kui Tallinn. Teine osa oleks liini kahjumi kinni maksmine, kui see peaks tekkima.
    Kuidas see käib?
    Näiteks, kui liinil Tallinn-Berliin peab olema lennukis 45 reisijat, et kulud nulli tuleks, aga lennukis on vaid 41 reisijat, siis riik maksaks nelja reisija koha kinni. Kui aga lennukis on juba 46 reisijat, siis ei tuleks midagi juurde maksta. See tähendab, et teine osa on muutuv kulukomponent. Iga liini tasuvuspiir määratakse lennufirmade ja Eesti riigi vahel sõlmitud lepingutega.
    Teine kulupool, täiendava boonusena, sunniks rohkem mõttetööd suunama sellesse, kuidas rohkem lennukiga lendavaid turiste Eestisse saada. Samuti pandaks rohkem mõttetööd selle alla, et leida sobivaimad nädalapäevad ja kellaajad nii siia tulevatele kui siit minevatele inimestele.
    Lennuteenuse mudel, kuigi pidev kulu, peaks tulema siiski oluliselt odavam maksumaksjale kui aastast aastasse maksta kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjumeid.
    Lisaks jäävad ära mitmed kulukohad ja riskiallikad, näiteks lennukite hooldus ja lendude vahelt ära jäämine, sest lennuteenuse puhul jääks see riskikomponent siia lendava lennufirma kanda.Maakeeli väljendatuna tähendab see seda, et kui mõni sisseostetud lennuteenuse lend peaks ära jääma, siis selle kahjum jääb täies mahus lennufirma enda kanda.
    Kui kasumit ei saa, tuleb kahju minimeerida
    Rahvuslik lennufirma meeldib paljudele, kuid mõelda tuleb majanduslikult. Kui on teada, et kasumisse polegi võimalik tõusta või tõuseb väga harva, siis tuleb paratamatult liikuda sammude suunas, mis aitaks kahjusid minimeerida. Liikumine sisseostetud lennuteenuse juurde kahtlemata aitaks selles suunas liikuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Buffett sai loa osta kuni pooled Occidentali aktsiad
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.