Kahtlemata on igal inimesel õigus ära kasutada kõik võimalused, mida õigussüsteem pakub. Seli õigust Euroopasse kaevata ei vaidlusta Äripäev mingil viisil. Kuna aga Eesti õigussüsteemis on riigikohtu otsus lõplik, tuleks olümpiakomitee juhtimisest kindlasti loobuda, seda enam, et Seli on seda ise selgelt lubanud. Tegelikult oleks olnud viisakas end sellelt ametikohalt taandada pärast esimest süüdimõistvat otsust maakohtus. Tundlikum natuur oleks ametikohast loobunud juba kriminaaluurimise alguses, et mitte kahjustada organisatsiooni, mida juhib.
Eesti sport vajab puhastust
Iroonilises võtmes võib ju vastu argumenteerida, et Seli sobib olümpiakomitee juhiks just nimelt korruptiivsuse tõttu, sest spordimaailma raputavad sedasorti skandaalid ühtelugu. Tõsiselt rääkides aga eeldame muidugi, et aastate jooksul kümneid miljoneid eurosid altkäemaksu võtnud FIFA tippametniku Sepp Blatteri vahistamisest algas suures spordis puhastus, mida on pikki aastaid oodatud. Seda juhtumit kajastades kahetsesime, et ka Eesti toetushääl läks Blatterile, ja avaldasime lootust, et Eestigi spordielu saab puhtamaks.
Reformierakonnast väljaastumisest ei piisa, kuigi ka see on kahtlemata elementaarne samm. Peaminister Taavi Rõivas on juba viidanud, et ei pea võimalikuks Seli jätkamist olümpiakomitee presidendina. Sama seisukohta on väljendanud ka mitmed teised poliitikud, olümpiakomiteega seotud inimesed on oma hinnangutes olnud tagasihoidlikumad.
Selil võib õnnestuda küll suhtekorraldajate abiga mõnevõrra mõjutada Eesti avalikku arvamust, kuid Eesti kohtusüsteemi lõppotsus jääb faktiks, mida ei saa eirata. Mehel, kes seni on kõikidest uurimistest kas puhta naha või oportuniteedi abil välja tulnud, on sellega kahtlemata raske leppida. Olümpiakomitee väärib paremat kui kriminaalkorras karistatud juht.