Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Allan Kiili poliitiline katus

    Tallinna Sadama endisi juhte Ain Kaljuranda (paremal) ja Allan Kiili kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.Foto: Raul Mee

    Viis aastat tagasi oli tõsiselt kaalumisel Tallinna Sadama toonase juhtkonna vahetus, kuid praeguseks korruptsioonikahtlustusega Ain Kaljurand ja Allan Kiil jätkasid mõjuka reformierakondlase Neinar Seli toel.

    Äripäev kirjutas oktoobris 2011, et Isamaa ja Res Publica Liit eesotsas majandusminister Juhan Partsiga soovis sadama juhtkonnas muutusi, samas kui Reformierakond eesotsas Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seliga toetas praeguse juhatuse jätkamist.
    Üheks kompromisslahenduseks pakuti, et kahest juhatuse liikmest üks ehk toonane reformierakondlane Allan Kiil vahetatakse välja IRLile ja viimase toetajatele sobilikuma inimese vastu. Sadama praegune juht Ain Kaljurand jätkaks aga ettevõtte juhina.
    Korraldati ka nn avalik konkurss, kus osales küll 13 juhikandidaati, kuid kindlalt oli teada vaid ametis jätkava juhatuse nimed. Ka hääletus käis sisuliselt kas juhatuse jätkamise poolt või vastu. Peale jäi Neinar Seli tahe ning nii Kaljurand kui ka Kiil jäid ametisse.
    Tallinna Sadam on võimuerakondadele oluliseks ettevõtteks, sest sadama juhtide otsused mõjutavad ka erakondi toetavate ettevõtjate äriedu. Tegu on sisuliselt monopoolse ettevõttega, kelle otsustest, investeeringutest ja dividendidest sõltub paljude saatus. See on üks põhjus, miks riigifirma juhatuse valimine tekitab alati palju kirgi.
    Selles kontekstis asetub uude valgusesse endise praamikuninga Vjatšeslav Leedo tunnistus kohtus. Nädala alguses kinnitas tunnistajana üle kuulatud Leedo, et temalt küsis sisuliselt altkäemaksu Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil.
    „Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini. Seda ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, võis olla 2014. aastal,“ meenutas Vjatšeslav Leedo kohtus.
    Käimasolev kohtuvaidlus puudutab 2015. aasta 4. ja 5. septembril Postimehes ilmunud artikleid, kus väideti anonüümsele allikale tuginedes, et Remo Holsmer kohtus Leedoga, küsides vihjete kaudu, nagu „partnerlus“, altkäemaksu. Holsmer pöördus 17. septembri õhtul Harju maakohtusse Postimehe vastu hagiga, milles soovis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. "Kinnitan veelkord, et ei ole küsinud Vjatseslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed," teatas Holsmer siis.
    Meenutuseks, et Holsmer asus Tallinna Sadama nõukogu etteotsa pärast seda, kui senine esimees Neinar Seli sattus uurimise alla seoses toimingupiirangu rikkumisega. Nüüdseks on Seli nimetatud kuriteos süüdi mõistetud. Kunagine Seli erakonnakaaslane Allan Kiil on aga riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi väidetavalt võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses. Ta ise pole oma süüd tunnistanud. Mõlemad, nii Kiil kui ka Seli ei kuulu enam Reformierakonda.
    Selles loos peitub aga veel üks võimalik huvide konflikt. Nimelt esindab praegu Remo Holsmerit kohtus Postimehe vastu advokaadibüroo Sorainen. Pärast Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamist ja ametist tagandamist nimetas Holsmeri juhitud nõukogu oma viimase otsusega Tallinna Sadama juhatusse Soraineni büroo partneri Carri Ginteri, kelle üks ülesandeid oli muuhulgas kõik lepingud ja dokumendid läbi vaadata. Ginter on Holsmerit sotsiaalmeedias kaitsnud.
    Nii ongi praegu lõpuni selgusetu, kui tihedad ja läbipõimunud olid Allan Kiili, Tallinna Sadama ja Reformierakonna seosed, kuid need saavad aina uusi varjundeid.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Konkurentsiamet keelas Express Posti müügi Eesti Postile
Konkurentsiamet ei lubanud AS Express Posti müüki Omniva kaubamärgi all tegutsevale AS Eesti Postile, selgub kolmapäeval vahetult enne börsipäeva lõppu avaldatud Ekspress Grupi börsiteatest.
Konkurentsiamet ei lubanud AS Express Posti müüki Omniva kaubamärgi all tegutsevale AS Eesti Postile, selgub kolmapäeval vahetult enne börsipäeva lõppu avaldatud Ekspress Grupi börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

EL hääletas kauaoodatud ühise telefonilaadija kasuks Kiibifirmade aktsad hüppasid pärast uudist üles
Euroopa Parlament kiitis heaks otsuse, mille kohaselt peab 2024. aasta lõpuks olema Euroopa Liidus müüdavatel mobiilidel, tahvlitel ja kaameratel USB C-tüüpi laadimispesa. 2026. aastal peab see olema ka sülearvutitel.
Euroopa Parlament kiitis heaks otsuse, mille kohaselt peab 2024. aasta lõpuks olema Euroopa Liidus müüdavatel mobiilidel, tahvlitel ja kaameratel USB C-tüüpi laadimispesa. 2026. aastal peab see olema ka sülearvutitel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.