Viis aastat tagasi oli tõsiselt kaalumisel Tallinna Sadama toonase juhtkonna vahetus, kuid praeguseks korruptsioonikahtlustusega Ain Kaljurand ja Allan Kiil jätkasid mõjuka reformierakondlase Neinar Seli toel.
- Tallinna Sadama endisi juhte Ain Kaljuranda (paremal) ja Allan Kiili kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Foto: Raul Mee
Äripäev kirjutas oktoobris 2011, et
Isamaa ja Res Publica Liit eesotsas majandusminister
Juhan Partsiga soovis sadama juhtkonnas muutusi, samas kui
Reformierakond eesotsas
Tallinna Sadama nõukogu esimehe
Neinar Seliga toetas praeguse juhatuse jätkamist.
Üheks kompromisslahenduseks pakuti, et kahest juhatuse liikmest üks ehk toonane reformierakondlane
Allan Kiil vahetatakse välja IRLile ja viimase toetajatele sobilikuma inimese vastu. Sadama praegune juht Ain Kaljurand jätkaks aga ettevõtte juhina.
Korraldati ka nn avalik konkurss, kus osales küll 13 juhikandidaati, kuid kindlalt oli teada vaid ametis jätkava juhatuse nimed. Ka hääletus käis sisuliselt kas juhatuse jätkamise poolt või vastu. Peale jäi Neinar Seli tahe ning nii Kaljurand kui ka Kiil jäid ametisse.
Tallinna Sadam on võimuerakondadele oluliseks ettevõtteks, sest sadama juhtide otsused mõjutavad ka erakondi toetavate ettevõtjate äriedu. Tegu on sisuliselt monopoolse ettevõttega, kelle otsustest, investeeringutest ja dividendidest sõltub paljude saatus. See on üks põhjus, miks riigifirma juhatuse valimine tekitab alati palju kirgi.
Selles kontekstis asetub uude valgusesse endise praamikuninga
Vjatšeslav Leedo tunnistus kohtus. Nädala alguses kinnitas tunnistajana üle kuulatud Leedo, et temalt küsis sisuliselt altkäemaksu Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil.
„Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini. Seda ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, võis olla 2014. aastal,“
meenutas Vjatšeslav Leedo kohtus.
Käimasolev kohtuvaidlus puudutab 2015. aasta 4. ja 5. septembril Postimehes ilmunud artikleid, kus väideti anonüümsele allikale tuginedes, et
Remo Holsmer kohtus Leedoga, küsides vihjete kaudu, nagu „partnerlus“, altkäemaksu. Holsmer pöördus 17. septembri õhtul Harju maakohtusse Postimehe vastu hagiga, milles soovis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. "Kinnitan veelkord, et ei ole küsinud Vjatseslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed,"
teatas Holsmer siis.Meenutuseks, et Holsmer asus Tallinna Sadama nõukogu etteotsa pärast seda, kui senine esimees Neinar Seli sattus uurimise alla seoses toimingupiirangu rikkumisega. Nüüdseks on Seli nimetatud kuriteos süüdi mõistetud. Kunagine Seli erakonnakaaslane Allan Kiil on aga riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi väidetavalt võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses. Ta ise pole oma süüd tunnistanud. Mõlemad, nii Kiil kui ka Seli ei kuulu enam Reformierakonda.
Selles loos peitub aga veel üks võimalik huvide konflikt. Nimelt esindab praegu Remo Holsmerit kohtus Postimehe vastu advokaadibüroo Sorainen. Pärast Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamist ja ametist tagandamist nimetas Holsmeri juhitud nõukogu oma viimase otsusega Tallinna Sadama juhatusse Soraineni büroo partneri Carri Ginteri, kelle üks ülesandeid oli muuhulgas kõik lepingud ja dokumendid läbi vaadata. Ginter on Holsmerit sotsiaalmeedias kaitsnud.
Nii ongi praegu lõpuni selgusetu, kui tihedad ja läbipõimunud olid Allan Kiili, Tallinna Sadama ja Reformierakonna seosed, kuid need saavad aina uusi varjundeid.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.